Riigipalgal olijaid ähvardab erinev tööalane kohtlemine

Väljakutsele sõitvates meeskondades võib ette tulla, et õlg õla kõrval töötavad nii juhtivad päästeametnikud kui ka osalise tööajaga päästjad. Foto: Mihkel Maripuu

Politseinike ja päästjate väitel jätab töölepinguseadus tähelepanuta nende töö-, puhkeaja ja ületunnitöö reguleerimise ning lubab ühe asutuse töötajail vahet teha.

Kui praegu määratakse paljude riigipalgaliste töö- ja puhkeaeg lisaks avaliku teenistuse seadusele (ATS) veel mitmete õigusaktidega, siis uue töölepinguseaduse (TLS) jõustudes 1. juulil mitmed reeglid kaovad ja erinevus töötajate kohtlemisel võib suureneda. Seda soosib ka praegune rahaline kitsikus.

Lõuna-Eesti päästekeskuse spetsialist, töötajate usaldusisik Toomas Rosin märkis, et päästeteenistuses töötavad kõrvuti nii ametnikud kui ka töölepingulised töötajad. Tema sõnul tekiks uue seaduse jõustudes olukord, et ühele inimesele laienevad kõik seaduses ettenähtud hüved ja teisele inimesele, kes teeb ehk suurema töö ära, jäävad paljud tingimused lahtiseks.

«Ametiühing kavatseb selle eest seista, et sellist ülekohut juhtuda ei saa. Kõik peaks olema seaduses täpselt ära sätestatud, kokkulepete põhjal küll asi toimida ei saa,» märkis Rosin. Tema sõnul võiks seda erafirma lubada, aga riigiasutus mitte. «Meil on vaja väga täpselt teada, kellele kui palju ja üldse makstakse ning millised on töötunnid,» lisas ta.

Nii tõdes Rosin, et uus TLS ilma muudatusteta mingil juhul jõustuda ei tohiks. «Olen ametiühingutest aru saanud, et muudatustega tegeldakse ja tekkinud vead parandatakse,» märkis ta.

Palk ja töötasu

Politseiametnike usaldusisik Ele Nuka tunnistas, et ta pole veel jõudnud täies ulatuses selgeks teha, millised lüngad tekivad palgaseaduse, puhkuseseaduse ning töö- ja puhkeaja seaduse kehtetuks tunnistamise tagajärjel ametnikel, kuid neid jätkub.

«Politseinike osas teeb mulle muret asjaolu, et seadus jätab enamiku tingimustest kokkuleppe hooleks,» märkis Nuka. Nii lööb uus seadus segi töögraafiku, puhkeaja ja ka ületunnitöö reeglid, sest viimase tasustamist ei ole politseiteenistuse seaduses määratud.

Nuka sõnul on kõikehõlmava kokkuleppe sõlmimine küll keerukas, aga veel hullem oleks hakata neid sõlmima igakordse vajaduse ilmnemisel. Nii tuleks justkui igakordse ületunnitöö tegemisel töötajaga kokku leppida, kuidas tasustatakse.

Samuti võib tekkida probleeme mõistetega. «TLS kasutab mõistet «töötasu», aga defineerimata on, millised töötajale makstavad tasud selle alla kuuluvad. Ametnikele on aga jätkuvalt kasutusel mõiste «palk»,» tõi Nuka näite.

Kui tavainimese jaoks ei ole neil mõistetel erilist vahet, siis Nuka sõnul on palgaga seotud vaidlused väga sagedased, mistõttu on mõistete sisu selgitamine seaduse tasandil väga oluline.

Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul on valitsuse esindajad öelnud, et riigipalgalistele ei tule TLSi mingeid erireegleid. «Põhimõtteline vastuolu on siin selles, et avalikus teenistuses peab just olema väga palju asju täpselt kindlaks määratud,» rääkis ta. Töölepingulistele töötajatele on ette nähtud aga vaid kokkulepped.

Eriseadus täpsustab

Taliga sõnul ei ole riik seni tahtnud avalikus teenistuses mingeid kokkuleppeid näha.
«Justiitsministeerium räägib küll tihti kollektiivlepingutest, aga praktikas neid ei toetata. Tegelikult on see ikka täielik jama,» lausus ta. «Kui võtame kas või politseiameti, siis ei ole mõeldav, et ühes prefektuuris on asjad ühtemoodi ja teises teistmoodi.»

Sotsiaalministeeriumi töösuhete poliitika juht Thea Treier siiski ei nõustunud, et uus seadus valveaja ja ületunnitöö osas tingimused lahtiseks jätaks.

«Kui eriseadus näeb ette teistsugused valveaja ja ületunnitöö reeglid, kohaldatakse eriseaduses sätestatut. Nii näeb töö- ja puhkeaja, sh valveaja, osas ette erireeglid politseiteenistuse seadus, päästeteenistuse seadus ja piirivalveteenistuse seadus,» loetles ta.

Samas nõustus Treier erinevate mõistete tekkimisega, sest ATSis jääb tõepoolest kehtima mõiste palk, TLSis aga töötasu. «Avaliku teenistuse regulatsioonis on oma palgasüsteem, palgaastmestikud. Uus TLS ei saa reformida avalikku teenistust,» lausus ta.

Tööleping on Treieri sõnul eraõiguslik leping, mis peab kokku sobima võlaõiguslike põhimõtetega. «Võlaõigusseadus räägib töötasust. Mõlemal juhul on tegemist töö eest saadava tasuga,» selgitas ta.

Muudatused

•    Kui avaliku teenistuse seaduses (ATS) on palk ja ametipalk, siis uues töölepinguseaduses (TLS) töötasu.
•    Uus TLS ei selgita töötasu mõistet.
•    Uus TLS tekitab lünki avalike teenistujate töökorralduses, mis varem palgaseaduse, töö- ja puhkeaja ning puhkuseseaduse või nende alusel kehtestatud määrustega paika pandi.
•    Määratlemata on mitmed töö- ja puhkeaja regulatsioonid, sh töögraafikute koostamine, kinnitamine, ületunnitöö tasustamine (seadus eeldab kokkuleppeid) jne.
•    Keskmise palga arvutamise korra määrus senisel kujul kaob. Uue TLSi järgi kehtestab valitsus keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra, kuid selle määruse sisu ei ole praegusega võrreldes sama.
Allikas: ametiühingud