/nginx/o/2008/12/22/108687t1hf472.jpg)
Valitsus suutis pärast ägedaid tülisid eile kokku leppida kaheksa miljardi krooni suuruses eelarvekärpes ning tahab selle riigikogus kiirkorras vastuvõtmiseks siduda usaldushääletusega.
Valitsus seob hiigelkärpe usaldushääletusega
/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
13. veebruar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kolmapäeva õhtuks suutis Andrus Ansipi valitsus pärast ägedaid tülisid kaheksa miljardi kroonise negatiivse lisaeelarve suures osas kokku leppida, siis eilsel valitsuse kabinetiistungil leiti ka kohad, kust viimased 270 miljonit krooni kärpida.
Ühtekokku jäi kärpe suuruseks 8,009 miljardit krooni ehk 71 miljoni krooni võrra vähem kui oli võimuparteide Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu algne plaan.
Samas andis valitsus eile kokku lepitud lisaeelarves toimetulekutoetusteks juurde 100 lisamiljonit.
Kõige suurem kokkuhoid tuleb avaliku sektori tegevuskuludelt, tegevustoetuste ning programmide vähendamiselt, mille kärpe suuruseks on 1,7 miljardit krooni. Selle sees on ka riigitöötajate palgakärbe.
Omavalitsustelt naksab riik vähemaks 1,375 miljardit krooni. Seejuures otsustas valitsus algselt plaanitust vähem maha lõigata füüsilise isiku tulumaksu osa, mis läheb omavalitsustele. Kui praegu on see protsent 11,93, siis uus plaan näeb ette, et omavalitsustele hakkaks laekuma 11,4 protsenti inimeste tulumaksust.
Kärpeplaani kohaselt lubatakse omavalitsustel edaspidi laenata vaid kaasfinantseerimise tarbeks ja seeläbi loodab riik kokku hoida 500 miljonit krooni. Tulumaksu osa vähendamine toob riigile juurde veel 300 miljonit krooni ja omavalitsuste teedehoiu vahendeid vähendatakse 200 miljoni krooni võrra.
Kärbe näeb muu hulgas ette ka pensionide algselt plaanitust väiksemat tõusu. Kui seni ei saanud haiguslehel olev inimene raha vaid esimese haiguspäeva eest, siis uue kava kohaselt kolme esimese päeva eest.
Valitsuse kava kohaselt peaks negatiivse lisaeelarve eelnõu ja sellega seotud vajalikud seadusemuudatused jõudma valitsuse istungile 18. veebruaril ning järgmise nädala lõpus esitab valitsus eelnõud riigikogule.
Lisaeelarve kiirkorras vastuvõtmiseks seob valitsus selle usaldushääletusega, mis võimaldab heakskiidu ühe lugemisega.