Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Järgmisel aastal saavad riigieksamil põrujad kohe uue võimaluse

Kuna järgmisel aastal korraldatakse viimast korda riigieksameid senise korra järgi, siis saavad eksamitel läbikukkunud samal suvel teise võimaluse uueks katseks.

Alates 2014. aastast saab gümnaasiumi lõpetada vaid uutel tingimustel, kus kohustuslikud riigieksamid on eesti keel, matemaatika ja võõrkeel, lisaks peab gümnaasiumilõpetaja tegema uurimistöö / praktilise töö ning õppesuunast tuleneva koolieksami, seisab haridusministeeriumi poolt koostatud määruse eelnõu seletuskirjas.

Kõik, kes on õppinud varemkehtinud õppekava järgi, kuid kellel on mingil põhjusel jäänud gümnaasium lõpetamata, peavad alates 2014. aastast lõpetama gümnaasiumi samuti uutel tingimustel. Näiteks ei piisa siis enam riigieksami 20 hindepallile sooritamisest, vaid eksamitöös tuleb saavutada vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest.

Seetõttu on haridusministeeriumi kinnitusel vaja tagada olukord, kus aastaks 2014 on nende õpilaste arv, kes on õppinud vana õppekava järgi, kuid kellel on gümnaasium jäänud lõpetamata, võimalikult väike.

Lisakulu riigile on ligi 27 000 eurot

Seetõttu korraldatakse 2013. aasta juulis ja augustis eraldi korduseksamid, mis on mõeldud samal aastal põhieksami mitterahuldavalt sooritanud õpilastele ja neile, kellel on varasematel aastal jäänud gümnaasium mitterahuldavalt sooritatud eksami tõttu lõpetamata.

Kahtede täiendavate eksamite (riigieksamite lisaeksamid ja korduseksamid) korraldamine toob kaasa lisakulusid, sest nendel eksamitel osalejate arv on võrreldes varasemate aastatega oluliselt suurem. Kui 2011. aastal osales lisaeksamitel 240 õpilast, 2013. aastaks prognoositakse lisaeksamitel ja korduseksamitel osalejate arvuks 1885 õpilast. Esialgse arvestuse kohaselt on eksamite korraldamiseks vaja ligi 27 500 eurot, mis kaetakse haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest.

Haridusministeeriumi kava kohaselt peaksid järgmise aasta mais ja juunis toimuma lisaeksamid nendele õpilastele, kes põhieksamite ajal olid haiged või puudusid mõnel muul mõjuval põhjusel, juulis ja augustis oleks korduseksamid läbipõrujatele.

Lisa- ja korduseksamite erineval ajal korraldamist põhjendab ministeerium sellega, et anda neile õpilastele, kes eksamil üldse osaleda ei saanud võimalus lõpetada gümnaasium tavapärasel ajal ja jätkata oma õpinguid kõrgkoolis samuti samal aastal. Seepärast peavad lisaeksamid toimuma võrdlemisi koheselt pärast põhieksameid.

Põrujatele antakse õppimiseks aega

Põhieksami mitterahuldavalt sooritanud õpilastele aga tuleb anda piisavalt aega, et nad korduseksami igal juhul sooritaksid, välistamaks olukorda, et nad 2012/2013. õppeaastal gümnaasiumit ei lõpeta. Seega peaks nende õpilaste puhul olema põhieksami ja korduseksami vahel piisavalt mõistlik aeg, et soodustada eksami positiivselt sooritamist.
 


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Sponsoreeritud artiklid
Gamefriik
laevajaht rootsis - viies päev
perevägivald kohtus
reporter.ee videod
Gallup

Kas olete autole juba talverehvid alla pannud?

Küsitluses on osalenud 2956 inimest
arvamusplats
LAEVAJAHT ROOTSIS - VIIES PÄEV
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Päevakava
Täna 14:30
Otse: rahandusminister Jürgen Ligi peab riigikogu ees eelarvekõne
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Sünnipäevad

Palju õnne!

Piret Saluri

71

Piret Saluri

tõlkija ja diplomaat

Tõnis Lehtmets, 77

kirjanik

Tiit Nuudi, 65

majandus- ja sporditegelane

Rein Toomla, 63

politoloog

Märt Vooglaid, 46

ettevõtja

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,784 EUR
GBP
1,266 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,019 EUR
=
Kursid seisuga: 21.10.2014
Postimehe google+ leht