Järgmisel aastal saavad riigieksamil põrujad kohe uue võimaluse

Hanneli Rudi
Hanneli Rudi, reporter
:

Kuna järgmisel aastal korraldatakse viimast korda riigieksameid senise korra järgi, siis saavad eksamitel läbikukkunud samal suvel teise võimaluse uueks katseks.

Alates 2014. aastast saab gümnaasiumi lõpetada vaid uutel tingimustel, kus kohustuslikud riigieksamid on eesti keel, matemaatika ja võõrkeel, lisaks peab gümnaasiumilõpetaja tegema uurimistöö / praktilise töö ning õppesuunast tuleneva koolieksami, seisab haridusministeeriumi poolt koostatud määruse eelnõu seletuskirjas.

Kõik, kes on õppinud varemkehtinud õppekava järgi, kuid kellel on mingil põhjusel jäänud gümnaasium lõpetamata, peavad alates 2014. aastast lõpetama gümnaasiumi samuti uutel tingimustel. Näiteks ei piisa siis enam riigieksami 20 hindepallile sooritamisest, vaid eksamitöös tuleb saavutada vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest.

Seetõttu on haridusministeeriumi kinnitusel vaja tagada olukord, kus aastaks 2014 on nende õpilaste arv, kes on õppinud vana õppekava järgi, kuid kellel on gümnaasium jäänud lõpetamata, võimalikult väike.

Lisakulu riigile on ligi 27 000 eurot

Seetõttu korraldatakse 2013. aasta juulis ja augustis eraldi korduseksamid, mis on mõeldud samal aastal põhieksami mitterahuldavalt sooritanud õpilastele ja neile, kellel on varasematel aastal jäänud gümnaasium mitterahuldavalt sooritatud eksami tõttu lõpetamata.

Kahtede täiendavate eksamite (riigieksamite lisaeksamid ja korduseksamid) korraldamine toob kaasa lisakulusid, sest nendel eksamitel osalejate arv on võrreldes varasemate aastatega oluliselt suurem. Kui 2011. aastal osales lisaeksamitel 240 õpilast, 2013. aastaks prognoositakse lisaeksamitel ja korduseksamitel osalejate arvuks 1885 õpilast. Esialgse arvestuse kohaselt on eksamite korraldamiseks vaja ligi 27 500 eurot, mis kaetakse haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest.

Haridusministeeriumi kava kohaselt peaksid järgmise aasta mais ja juunis toimuma lisaeksamid nendele õpilastele, kes põhieksamite ajal olid haiged või puudusid mõnel muul mõjuval põhjusel, juulis ja augustis oleks korduseksamid läbipõrujatele.

Lisa- ja korduseksamite erineval ajal korraldamist põhjendab ministeerium sellega, et anda neile õpilastele, kes eksamil üldse osaleda ei saanud võimalus lõpetada gümnaasium tavapärasel ajal ja jätkata oma õpinguid kõrgkoolis samuti samal aastal. Seepärast peavad lisaeksamid toimuma võrdlemisi koheselt pärast põhieksameid.

Põrujatele antakse õppimiseks aega

Põhieksami mitterahuldavalt sooritanud õpilastele aga tuleb anda piisavalt aega, et nad korduseksami igal juhul sooritaksid, välistamaks olukorda, et nad 2012/2013. õppeaastal gümnaasiumit ei lõpeta. Seega peaks nende õpilaste puhul olema põhieksami ja korduseksami vahel piisavalt mõistlik aeg, et soodustada eksami positiivselt sooritamist.
 

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadharidusministeeriumkorduseksamriigieksam
Samal teemal
Sisuturundus
elu24
presidendiralli
eesti otsib presidenti
Gallup

Kumb neist oleks Eestile parem president?

Küsitluses on osalenud 5058 inimest
olümpia järel
Päevakava
Täna16:45
24Aug Otsepilt: Taavi Rõivase ja Angela Merkeli ühine pressikonverents>
Viimased uudised
Rio 2016Kõik
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Mare Jõgeva, 77

laulja

Sirje Olesk, 62

kirjandusteadlane ja -kriitik

Signe Ratso, 56

euroametnik

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE