Sündimuses aset leidnud muutustele võib hinnangut anda aasta teises pooles või neljandas kvartalis, kuna praegune jooksev sündimus peegeldab perede otsuseid eelmise aasta kevadel, kui majandusolud olid veel teistugused.
Ühe kuu andmete põhjal ei saa sündimuse trendi hinnata
16. veebruar 2009, 15:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuid isegi pikemaajaliselt on praegune majanduslangus, isegi siis kui see kestab 2-3 aastat, siiski lühiajaline nähtus ning rahvastikutaaste seisukohalt on määrav, milliseks kujuneb lõplik põlvkonnasündimus ning kas sündimuskavad püsivad taastetaseme lähedal,» rääkis statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Rummo-Laes Postimees.ee'le.
«Ühe või kahe kuu andmete põhjal trendisuuna kohta järeldusi teha on ennatlik. Tasub vaadata näiteks eelmise aasta sündide arvu võrreldes 2007. aastaga kuude kaupa,» selgitas ta.
«Sealt on hästi näha, et osa kuudel on suhe vastupidine kui aastas tervikuna. Kuigi üldine sündimus oli 2008. aastal kõrgem kui 2007. ja 2006. aastal, oli kuid, kus 2008. aasta sündimus oli võrdne või isegi madalam kui kahel varasemal aastal (2008. aasta märts, mai, august, oktoober, november),» rääkis analüütik.
«Seega oli 2008. aasta üldine sündimus tingitud kõrgemast sündimusest ülejäänud kuudel. Sellisteks kuudeks, kus sündimus oli eriti kõrge võrreldes 2007. ja 2006. aastaga, olid jaanuar, september ja detsember,» täpsustas ta.
Seetõttu ei anna Rummo-Laesi sõnul 2008. aasta jaanuari, mis oli väga kõrge sündimusega kuu, võrdlemine 2009. aasta jaanuariga põhjust järeldada sündimuse langustendentsi.
«Sellised juhuslikud kõikumised on Eesti väikese rahvaarvu tõttu paratamatud. Seega sündide arvu puhul võib kuude omavaheline võrdlemine olla eksitav, kuna
sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised,» selgitas ta.