Täna on viimane päev Tartu Ülikooli rektorikandidaatide esitamiseks, uus rektor valitakse 31. mail.
TÜ rektoriks pürgijaile on tähtsad teadus ja inimesed
7. mai 2012, 13:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad Toivo Maimets, Mart Ustav ja Volli Kalm lubavad ametisse asudes tugevdada ülikoolisisest koostööd, luua paremad tingimused teadustööks, tõusta regiooni parimaks ülikooliks ja Eesti arvamusliidriks.
Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktori, professor Toivo Maimetsa meelest peab Tartu Ülikool järgneva viie aasta jooksul saama erialasid loominguliselt siduvaks akadeemiliseks vabariigiks, mis juhib liidrina Eesti ühiskonnas toimuvaid protsesse, on silmapaistev maailma teadusruumis ning parim koht eneseteostuseks ja arenguks oma liikmetele.
Biomeditsiinitehnoloogia professori akadeemik Mart Ustavi soovi järgi peab Tartu Ülikool muutuma Euroopas soovitud kohaks akadeemilise karjääri alustamisel, jätkamisel ja professionaalsel eneseteostusel. Tulevikus peaks ülikooli regionaalne mõjusfäär katma peale Eesti veel Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Loode-Venemaa.
Eesti Teadusagentuuri juht, rakendusgeoloogia professor Volli Kalm seaks fookusesse ülikoolis töötavad inimesed, hindamaks ja stimuleerimaks akadeemilist nõudlikkust, innovatiivsust ja mitmekülgsust. Kalmu nägemuse järgi vajavad noored talendid erikohtlemist näiteks juhendamise ja teiste stiimulite kaudu.
Peale inimeste väärtustamise on Kalmu sõnul oluline teadus- ja rahvusülikooli funktsiooni täitmine. Ülikool koostab Kalmu juhtimise all prognoosi «Eesti 2030» ja määratleb, millisesse valdkonda saab TÜ enim panustada.
------------------------------------------------------------
Rektorikandidaatide põhiteesid
Prof TOIVO MAIMETS, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor
«Universitas – akadeemiline vabariik»
1. Ülikooli tugevus seisneb tema allüksuste erinevuses ja koostöös. Koostööst tulenev sünergia ning uued ideed on ülikoolile ainuomane sisemine ressurss, mille võimalused on seni paljuski kasutamata.
2. Erialade vaheliste piiride ületamine ning koostöö soodustamine on aktiivne teadlik protsess, mis nõuab lisavahendeid. Tuleb luua eraldi võimalusi, nii õiguslikke kui rahalisi, näiteks erialade ja ülikoolide vahelisi õppekavasid, teadus- ja arendusprojekte.
3. Tartu Ülikool peab olema oluliselt aktiivsem suhtluses ühiskonnaga, arvamusliider ja muudatuste eestvedaja.
4. Ülikooli allüksuste mured on kogu ülikooli mured ning neile tuleb lahendusi otsida üheskoos.
5. Tähelepanu tuleb pöörata professionaalsele õpetamisetegevusele ning seda senisest rohkem väärtustada.
6. Kvaliteedile suunatud teadus- või haridusreformi ei saa oodata väljastpoolt ülikooli, sest paremat kompetentsi ei ole selleks mujal olemas. Ülikool peab ise looma kõrghariduse kvaliteedisüsteemi.
7. Teadus- ja õppetöö tuleb omavahel siduda – õppetööga peavad teadlased olema seotud juba esimestest karjääriastmetest.
8. Kõigil ülikooli liikmetel on õigus ja kohustus kaasa rääkida otsuste tegemise protsessis. Selleks tuleb ülikooli juhtorganite esindajate kohtumised teaduskondade nõukogudega regulaarseks muuta.
9. Õppejõudude ja teadurite akadeemiline kvaliteet on ülikooli arenguks väga tähtis. Tähelepanu tuleb pöörata «akadeemilisele elukaarele» – alates noorte teadlaste-õppejõudude kindlustundest ja perspektiivide selgusest kuni väärika vananemiseni. Kaaluda võiks tööandjapensioni sisseseadmist.
10. Tuleb rakendada kõiki väliseid ja sisemisi ressursse saavutamaks lektori, dotsendi ja professori keskmise palga tõus vastavalt kahe-, kolme- ja neljakordse Eesti keskmise palga tasemele. Ülikool peab riigi tasemel senisest enam kaasa rääkima kõrghariduse ja teaduse rahastamises.
------------------------------------------------------------
Prof MART USTAV
«Noorteadlased tagasi Tartusse»
1. Tartu Ülikooli regionaalne mõjusfäär peab katma lisaks Eestile Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Loode-Venemaa.
2. Tuleb tagada õppejõudude õiglane tasustamine. Kvaliteetne õppetöö, sealhulgas originaalõpikute koostamine, peab olema samavõrd väärtustatud kui teaduse tegemine.
3. Universitas’e printsiip ja ülikooli järjepidevus tähendab, et nn väikesed erialad ei tohi olla ohustatud ülikoolile peale surutud finantseerimispõhimõtete tõmbetuultes.
4. Ülikooli peahoone peab jääma ülikooli sümboliks ka õppetöö tähtsamatel momentidel, näiteks doktoriväitekirjade kaitsmistel.
5. Õpetajahariduses tuleb kokku leppida teaduskondadevaheline rollijaotus ja saavutada hästi korraldatud koostöö ning õpetajahariduse õppekavade ja kvaliteedi tunnustatus.
6. Tunnustada ja motiveerida osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides, teadus- ja arendustöö välisfinantseerimine peab suurenema kaks korda järgneva viie aasta jooksul, selleks tuleb luua vastav tugiteenus.
7. Ülikooli finantseerimine erasektorist ning ühtlasi ülikooli panus majandusellu peab kasvama. Suurem tähelepanu teadus- ja arenduskeskuste võimalustele, luua reaalne tugiprogramm start-up-ettevõtetele ning tugevdada koostööd suurettevõtetega nii Eestis kui ka välisriikides.
8. Ülikooli juhtimine peab stabiliseeruma, seejuures peab au sees olema akadeemiline stiil ja ülikoolisisene demokraatia. Oluline on naiskolleegide suurem hõlmamine otsustuskogude töös.
9. Tartu Ülikooli arengufondi põhieesmärgiks peab olema uue kompetentsi tulek Tartu Ülikooli. Fond aitaks eelkõige kaasa noorteadlaste tagasitulekule ning iseseisva uurimissuuna käivitamisele.
10. Ülikool peab suurendama hoonete energiatõhusust, vähendama halduskulusid ja juurutama kokkuhoidu erinevate tehliliste rakenduste abil. TÜ ajaloolise hoonestu, muuseumide, raamatukogu ja teaduse populariseerimisega seotud tegevuse arendamiseks on vajalik tihe koostöö teaduskondade, teaduse populariseerijate, riigi ja erinevate organisatsioonide vahel.
------------------------------------------------------------
Prof VOLLI KALM,
Eesti Teadusagentuuri juht
«Ülikool koostab prognoosi 2032»
1. Akadeemilised tavad ja väärtused ei tohi kaduda bürokraatliku administreerimise varju. Tugistruktuurid teenindavad akadeemilist kogukonda kokkulepitud valdkondades ja mahus.
2. Ülikooli töötajate laiapõhjalist kompetentsi saab ülikooli juhtimisel oluliselt laiemalt rakendada, kaasates inimesi ka väljastpoolt nõukogu, senatit ja valitsust.
3. Ülikool hindab ja stimuleerib akadeemilist nõudlikkust, innovatiivsust ja mitmekülgsust (tunnustused, palk, karjäärimudel, stipendiumid).
4. Ülikooli töötajate mitmekülgne kompetents rakendatakse ülikooli juhtimisse kõigil tasanditel, kasutades spetsiifiliste küsimuste lahendamiseks ad hoc asjatundjate komisjone.
5. Oluline on noorte talentide (üliõpilased, järeldoktorid, noorteadlased, teadusgrupi noored juhid) erikohtlemine juhendamise jt stiimulite kaudu. Ülikooli karjääriteenistus kujundatakse aktiivseks ettevõtete/asutustega suhtlevaks organisatsiooniks, kes loob üliõpilastele praktika- ja töökontakte.
6. Ülikool hindab ja toetab oma allüksuste osaluse suurenemist Eesti sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel. Toetatakse suurepärase teaduse transformeerumist mitte ainult järgmiseks suurepäraseks teadustulemuseks, vaid ka suurepäraseks äriideeks.
7. Ülikool koostab prognoosi Eesti 2032 (või nt Eesti 2032 ja TÜ 400) ja määratleb probleemid, kuhu ta saab enim panustada.
8. Eesti suur väljakutse on õpetajakoolituse korraldus ja tase, selle lahendus ülikoolis vajab kokkulepet ja täideviimist. Ülikool kasutab oma autoriteeti õpetaja elukutse väärtustamiseks ühiskonnas.
9. Ülikooli funktsioonide täitmisele aitab kaasa (ja ei takista!) laiem koostöö teiste ülikoolidega valdkondades, kus see on mõlemale poolele ja ühiskonnale kasulik.
10. Ülikool määratleb oma osaluse ja eesmärgid globaalsete, sh ka meid puudutavate suurte väljakutsete (kliima- ja keskkonnamuutused, tuleviku energeetika, loodusressursside ja toiduga varustamine, haigused ja vananemine, rahvuskonfliktid ja migratsioon jt) lahendamisel.