Hiiumaal asuva Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk peab mõistlikuks, et vallajuhid oleksid seotud priitahtliku päästetööga ja sel viisil eeskuju näitaksid.
Vallavanem: vallajuhid võiksid priitahtliku päästjana eeskuju näidata
9. mai 2012, 14:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Ken-Marti Vaher soovitas eile päästeameti konverentsil vallajuhtidele hakata priitahtlikeks päästjateks, et seeläbi näidata eeskuju ja tuua vabatahtlikkusse päästetegevusse rohkem inimesi.
«Ma arvan, et igal juhul võiksid vallajuhid eeskuju näidata. Kui selline asi kah kogukonda ei puuduta, siis keda ta veel puudutab?» sõnas Valk. «Eriti nendes piirkondades, kus riik kipub natuke kaugeks jääma.»
Valk on ise priitatahtlik päästja juba 1987. aastast. Ta ei osanud öelda, kui levinud see on, et vallajuhid kuuluvad priitahtlike päästjate hulka, kuid ütles, et paljud vallad on Priitahtliku Päästeliidu liikmed.
Valk rääkis, et Kõrgessaare vabatahtlik komando keskendub peamiselt maismaa tuleteenusele, kuid tegeleb vajadusel ka merepäästega. Nimekirjas on 15 vabatahtlikku, kellest praeguseks on koolitatud 8 ning 3 on kutselised.
«Täna on olukord selline, et Kõrgessaare piirkonnas kutsutakse sündmusele kohe ka vabatahtlik komando,» rääkis Valk, kelle sõnul on neil on riikliku komandoga hea koostöö. Ta nentis, et päästeautod on küll vanad, aga see on üldine probleem.
Valgu sõnul võiks riik hakata priitahtliku pääste juures toetama sellist teenust, et üks mees saaks olla kohapeal valves.
«Täna on meil kodu- või töövalve, aga et üks mees saaks tehnikaga välja tulla ja teised mehed tuleksid järgi, võiks ühe mehe palgafondi siiski luua,» pakkus ta.
Mida peaks tegema, et vabatahtlikud komandod tekiksid ka sinna, kus neid praegu pole?
«Kui mehed ei saa aru, et oma vara on oma vara ja ise tuleb kaitsta oma kodu ja kogukonda, siis ei oska mina öelda, kuidas seda selgeks teha,» vastas Valk.
Seoses 9 riikliku päästekomando sulgemisega, on oma töö lõpetanud ka Emmaste komando Hiiumaal. Kuigi väljakutseid polnud palju ja päästjad samuti mitte, oli sel komandol Valgu sõnul oma roll.
«Katmata jäi Lääne-Hiiumaa. Elupäästevõimekust tal ei olnud, aga neid sündmuseid saab ühe käe sõrmedel üles lugeda, kui sellist vajadust on olnud,» lausus Valk. Ka Emmastesse on tekkimas vabatahtlik komando.