Märtsist kahaneb riigikogulasele ettenähtud kuluhüvitis poole võrra, mis peaks aastas tooma kokkuhoidu kuni kümme miljonit krooni. Sekretärist loobumine jätab riigi rahakotti alles ligi 50 miljonit krooni.
Saadikud peavad oma kulud poole väiksemaks tõmbama
/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
19. veebruar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile riigikogus esimesele lugemisele jõudnud eelnõu peaks põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde hinnangul kergelt läbi minema, sest tegemist on kõigi fraktsioonide ühise eelnõuga.
Nii olid vähemalt seni kõik nõus, et riigikogu liikme staatuse seadusega kärbitakse kuluhüvitiste määr 30 protsendilt 15 protsendile ning loobutakse varem lubatud sekretäridest.
Kui praegu on saadiku ametipalk ligikaudu 49 000 krooni ja sellele lisaks saab veel kulutada kuni 15 000 krooni, siis märtsist alates saab kulutada poole vähem.
Ka põhiseaduskomisjoni liige Urmas Reinsalu (IRL) tunnistas eile õhtul, et eelnõuga peaks libedalt minema ning saadikud on kokkuhoiuks valmis. Tema sõnul tuleb saadikuil hoida kokku kõige pealt korraga, olgu need side-, kantselei- või bensiinikulud. «Nagu need kärpimised on – igalt poolt tuleb lõigata ja olla selle võrra kokkuhoidlikum,» hindas Reinsalu.
Postimehe andmeil kulutas mullu riigikogu 101 saadikust 36 ära kogu neile ettenähtud summa. Kuluhüvitiste ülevaatest selgus, et peamiselt kulub see raha auto liisingute ja bensiini eest tasumiseks. Enamik saadikuist laskis hüvitada ka mobiilikõnede arved.
Eelnõu seletuskirja kohaselt säästaks kuluhüvitiste kärbe ligikaudu kümme miljonit krooni aastas, seda juhul, kui saadikute palk märtsis tõuseb ning palga arvutamise aluseks olev neljanda kvartali Eesti keskmine palk kerkiks 13 500 kroonile. Palkade külmutamisel ja eeldusel, et kõik saadikud kasutavad hüvitise täies ulatuses, oleks kokkuhoid veidi alla üheksa miljoni krooni.
Milline kokkuhoid saavutatakse, selgub 23. veebruaril, mil riigikohus otsustab, kas parlamendi palkade külmutamine on põhiseaduslik või mitte. Juba täna peaks Reinsalu sõnul olema eelnõu arutlusel põhiseaduskomisjonis.