Riigikogu põhiseaduskomisjoni juht, reformierakondlane Väino Linde sõnul saatis komisjon täna riigikogusse eelnõu, millega kärbitakse parlamendiliikmete kuluhüvitisi 10 protsendini palgast.
Riigikogu kärbib kuluhüvitisi kahe kolmandiku võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varasema kava kohaselt pidanuks kuluhüvitised vähenema seniselt 30 protsendilt 15 protsendini riigikogu liikme palgast, uues kavas vähendatakse neid 10 protsendini.
Linde sõnul peaks eelnõu vastu võetama juba neljapäeval ning andma 10 miljonit krooni kokkuhoidu.
Riigikohus otsustas täna, et parlamendiliikmete palkade külmutamise eelnõu on põhiseadusega vastuolus.
«Juristina olen rahul, et niisugune otsus tuli, sest see annab kindlust, et põhiseadus tõepoolest kehtib ja need tõlgendused, mida oleme seni teinud, kehtivad,» sõnas Linde. «Inimese ja poliitikuna olen aga murelik, sest praeguses majandusolukorras ei jäta see meile võimalust anda head eeskuju.»
Ehk tuleks nüüd riigikogul kuluhüvitised täiesti kaotada? «Ei välista ühte ega teist, kuid täielik ärakaotamine oleks ka suhteliselt riskantne,» leidis Linde.
«Möönan, et avalikkusele oleks see väga positiivne signaal, kuid see võib viia selleni, et esmalt ei hüvita tööga seotud kulutusi riigikogu, siis sealt edasi ka teised riigiasutused oma töötajatele, lõpuks ka erafirmad ja nii edasi,» arutles Linde.
«Lõpuks peab võib-olla ka Võsapets minema intervjuud tegema oma raha eest ostetud kaameraga ja ise bensiini eest makstes,» ennustas Linde.
Seetõttu pooldas Linde varianti, et kuluhüvitisi veelgi kokku tõmmata, kuid mitte täielikult nulli viia. «Ei ole mõistlik, et töötajad peaksid tööga seotud kulutused ise maksma.»
Riigikohtu üldkogu viitas ka võimalusele parlamendiliikmete tasu vähendada või selle arvutamise aluseid ümber kujundada põhiseaduse kiireloomulise muutmise teel.
Linde oli põhiseaduse kiire muutmise osas skeptiline: «See võib edaspidiselt viia selleni, et kui lubada riigikogul oma palga muutmine, siis hakataksegi pidevalt sellega tegelema. Kui põhiseadusse pandi põhimõte, et riigikogu sama koosseis oma palkadega ei tegele, ju see siis on põhjalikult läbi kaalutud vajadus.»