Eesti keelt oskavad immigrandid peavad Eestit oma kodumaaks ja end siinse ühiskonna osaks palju enam kui need sisserännanud, kes eesti keelt ei oska, selgus statistikaameti uuringust.
Eesti keele oskus mõjutab immigrandi kodumaatunnetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurem osa Eestis elavast immigrantrahvastikust pidas Eestit kodumaaks ning ennast siinse ühiskonna osaks. Eesti ühiskonna osana ei näinud end 14 protsenti immigrantidest, Eestit ei pidanud oma kodumaaks 22 protsenti.
Samas mõjutas antud hinnanguid see, kas osati eesti keelt või mitte.
Neid, kes oskavad eesti keelt, aga ei pidanud Eestit oma kodumaaks, oli 17 protsenti, kes eesti keelt ei osanud ja sama leidsid, oli 29 protsenti.
Eesti keele oskusega immigrantidest oli alla kümne protsendi neid, kes ei pidanud end Eesti ühiskonda kuuluvaks, eesti keele oskuseta veidi enam kui viiendik.
Ligi pool eesti keele oskusega immigrantidest nõustus täielikult väitega, et nad on osa Eesti ühiskonnast, eesti keele oskuseta sisserännanutest nõustus selle väitega täielikult alla kolmandiku.
Möödunud aastal esmakordselt korraldatud immigrantrahvastiku uuringus defineeris statistikaamet immigrantrahvastikuna inimesed, kelle vanemad olid sündinud välismaal ning need, kelle puhul oli teada vaid ühe vanema sünnikoht, mis ei olnud Eestis.
Eesti alaliste elanike seas oli immigrantrahvastikku 2008. aastal 24 protsenti.