Koos Ken-Marti Vaheriga riigikogus riigireetmise eest määratava karistuse karmistamiseks ettepaneku teinud Urmas Reinsalu avaldas arvamust, et Herman Simm pakkus prokuratuurile ilmselt midagi, mis motiveeris kokkuleppemenetlust sõlmima.
Reinsalu: Simmil oli ilmselt midagi vastu pakkuda
25. veebruar 2009, 11:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reinsalu tõdes, et kokkuleppemenetlust sõlmitakse kahel juhul. Esiteks, kui süü tõendamine on keeruline ja ei soovita minna riskile. «Arvestades süüdistajate avalikke seisukohti, on mulle jäänud mulje, et selles ei olnud küsimus,» ütles Reinsalu.
Tema sõnul oligi tõenäoline teine variant, mille kohaselt oli Simmil midagi vastu anda, mis motiveeris kokkuleppemenetlust sõlmima.
«Simmil pidi olema midagi, mida vastu anda. See jääb ilmselt avalikkusele teadmata ja kannab riigisaladuse pitserit, kuid minu oletus on, et see võis kasuks tulla uurimisel või edasiste kuritegude tõkestamisel,» spekuleeris Reinsalu.
Reinsalu ütles Postimees.ee’le, et ehkki Simmi protsessi sisu jääb avalikkusele saladuseks, võiks prokuratuur anda avalikkusele üldise selgituse oma käitumisjoonest kokkuleppemetluse sõlmimisel. Ta lisas, et sellega hoitaks ära kummastav mulje, mis võib rahval tekkida.
Reinsalu leiab, et kokkuleppemenetlus võis seega olla põhjendatud, kui asjaolud olid kaalukad, sest avalikkusele teada olevad asjaolud andsid mõista, et Simmile oleks võinud nõuda ka maksimumkaristust.
Riigikogu liige rõhutas veel, et kokkuleppemenetlust ei peaks vaatlema kui Eesti riigi kokkulepet riigireeturiga, vaid käike, et õiguskord efektiivsemalt toimiks.
Reinsalu on veendunud, et kokkuleppemenetlus ei sõlmitud kindlasti prokuröri mugavusest, vaid kaalukate asjaolude tõttu.