Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ligi: poliitikute eetikakoodeks pole imerohi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Jürgen Ligi | FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) arvas, et poliitikute eetikakoodeks poleks mingi imerohi, sest eetilisus peab tulema inimesest endast. IRLi esimees Urmas Reinsalu pakkus aga välja, et loodav eetikakoodeks võiks sisaldada praktilisi näpunäiteid piiripealsetes olukordades käitumiseks.

«Eetikakoodeksitega on nii ja naa. Minu arust ajakirjanduseetika koodeks ei tööta,» ütles Ligi. «Kui see töötaks, siis ei paneks ajalehed selliseid pealkirju, mis on konfliktis sisuga, ei konstrueeriks poliitikute sõnadest asju pidevalt, oleksid erapooletumad. Ei oleks vaja käia ka kohtus poliitikutel. Eneseregulatsioonil on piirid, ma ei arva, et see on imerohi.»

«Poliitikute puhul on risk, et seda [eetikakoodeksit – toim.] võidakse hakata väänama või kuritarvitama. Kui ma näeks teksti – valitsuse poolelt ma ei arva, et see initsiatiiv peaks tulema, see on pigem parlamendi tegevus,» arutles Ligi.

«Ma arvan, et eetika peaks olema sisemine, loomulik seisund ja väliste reeglite suhtes olen skeptiline. On moraalsed inimesed ja vähem moraalsed, kas välised reeglid aitavad, ma ei tea. Aga ju parlamendierakonnad sellel teemal mõtisklevad.»

Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles, et professionaalseid kutsestandardeid poliitikutele on Euroopa riikideski tehtud. «Põhiküsimus taandub sellele, kes annab neid hinnanguid. Normikohase käitumise probleemid kerkivad ju esile praktilistest juhtumitest. Siin on eri riikide kultuur on erinev. Ka viimases ülemnõukogus oli parlamendieetika komisjon, eetikanõukogu, ei tea, kas tal sisuliselt tööd oli. Näiteks Iisraeli parlamendis on organ, mis ütleb teatud piirjuhtumitel, kas mingi käitumine oli taunitav ja annab soovitusi,» rääkis ta.

Reinsalu meenutas ka, et ühel koalitsioonil valitsusleppe sabas see eetikakoodeks oli, aga «ega ta ühiskonnas suurt resonantsi tekitanud».

«Õppinud sellest omaaegsest lisast ma soovitaks, et pigem võiks olla praktilised näpunäited teatud piirjuhtumiteks, mis aitaksid vältida tegelikku ja näilist konflikti,» ütles IRLi esimees Urmas Reinsalu.

Eile tutvustatud uuring tõi välja, et Eestis on eriti madal korruptsiooniennetuse võimekus erakondadel, avalikul sektoril ja kodanikuühiskondadel. Samuti toodi esile, et parlamendil ressurssi on, aga puudub soov ennetusega tegeleda ja selleks reforme läbi viia. Uurins soovitas riigikogul luua eetikakoodeks ja tõsta analüütilist võimekust tugipersonali abil.

Tagasi üles