Raske aeg paneb pitseri ka laia joonega erakondade valimiskampaaniale ning parteide peakontorites klapitakse praegu kokku valimiste säästuprogramme. Erakonnad tunnistavad justkui ühest suust: toetajaid on järjest raskem leida.
Parteid lubavad kampaaniates koonerdada
28. veebruar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädala andis Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) avalöögi oma valimisaastale, alustades kampaaniaga «Eelista eestimaist, hoia omasid».
Erakonna peasekretär Margus Tsahkna seda valimistega otseselt ei seostanud ja lausus, et tegemist on pigem ühtehoidmisele kutsuva kampaaniaga. «Praegu on aeg korraks kätest kinni võtta ja end üheskoos raskest olukorrast välja aidata,» nentis ta.
Tänavusel europarlamendi ja kohalike omavalitsuste volikogude valimise aastal plaanib IRL kulutada kümme miljonit krooni. «Neil valimistel loevad otsekontaktid inimestega ning oleme jõudsalt arendanud uue meedia võimalusi,» sõnas Tsahkna.
Keskerakond on samuti kampaaniaga algust teinud. Jaanuari keskel panid nad Tallinna ootepaviljonidesse üles reklaamid, milles süüdistasid Reformierakonda ja IRLi Eestit tabanud majanduslanguses ja palkade külmutamises. Kampaania avalöök läks maksma üle miljoni krooni.
Riigikogu praeguse koosseisu valimisel 2007. aastal oli keskparteil kulutada koguni üle 40 kampaaniamiljoni.
«Sellistest summadest ei saa neil valimistel kaugeltki rääkida, aga mõned miljonid peavad suurel erakonnal ikka olema, et kampaaniat teha,» tõdes riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik. «Selle aasta valimiskulud tulevad kindlasti väiksemad, sest toetajaid on järjest raskem leida.»
Sel nädalal majanduse elavdamise kampaaniaga välja tulnud Reformierakonna peasekretär Kristen Michal tunnistas, et valimiskulude planeerimisel tuleb meeles pidada, et sel aastal on ees kahed valimised. Muinasjutulise elu lubaduste rütmis kulgenud riigikogu valimistel kulutas Reformierakond üle 30 miljoni krooni. «Sel korral kulub vähem,» pakkus Michal.
Ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Randel Länts tunnistas, et valimistele lähevad nad vastu säästuprogrammiga. «Jalad ja internet,» kirjeldas ta meetodeid, kuidas hääli püüda.
Esimese valimisplaani koostasid sotsiaaldemokraadid juba 2007. aasta sügisel, sellest käivad nad nüüd n-ö kääridega üle. «Kui algul oli plaanis osta lehes kümme reklaami, siis sellest on saanud näiteks kaheksa ning tõenäoliselt langeb kuue peale,» kirjeldas Länts.
Rahvaliidu esimehe Karel Rüütli sõnul koostavad nad europarlamendi valimisteks avatud platvormi. «Oleme avanud veebikeskkonna, kus kõik inimesed saavad oma ettepanekuid teha,» ütles ta.
Valimistele kuluvat rahasummat ei osanud Rüütli öelda, kuid tõdes, et tänavu tuleb suhelda inimestega rohkem näost näkku, mitte klantsitud telereklaamide vahendusel.
Erakond Eestimaa Rohelised lõi 2007. aastal riigikogu valimistel omamoodi rekordi, võttes parlamendis kuus kohta ja kulutades selleks veidi üle kahe miljoni krooni. «Sama teed lähme ka nüüd ja näiteks tänavareklaame me kindlasti ei osta,» lubas riigikogu roheliste fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee.
Rohelised lubavad rohkem panustada avalikes debattides osalemisele. «Räägime seda, mida mõtleme, ja teeme seda, mida lubame,» ütles Lahtvee.
Ta tõi ühe trumbina välja kogemuse riigikogu töös, kus rohelised on näinud, et poliitikute lubadused ja reaalsus ei kattu just väga sageli. «Kui eelmistel valimistel tõi meile edu uudsus, siis see meid enam ei aita,» tunnistas Lahtvee.
Valimiskulud
2007. aasta riigikogu valimiskampaaniaks kulunud summad (kroonides)
• Keskerakond – 41,3 miljonit
• Reformierakond – 32,4 miljonit
• Isamaa ja Res Publica Liit – 19,7 miljonit
• Rahvaliit – 13,4 miljonit
• Sotsiaaldemokraadid – 7,9 miljonit
• Eestimaa Rohelised – 2,5 miljonit
Allikas: PM
Arvamus
Andrus Saar
sotsioloog
Oletan, et nad (erakonnad – toim) peavadki odavamat kampaaniat tegema. Elanikkonna ootused on praegu sellised, sest suured, majakõrgused reklaamplakatid mõjuksid pigem antireklaamina. Sel aastal on kahed valimised ja ka rahastajad on ära vajunud. Väga suurte reklaamidega väljatulija ei saavuta vajalikku mõju.
Sellises olukorras hakatakse kasutama kolmandaid teid. On mitmesuguseid teisi marketingivõimalusi. Ei tehta nii palju passiivseid reklaame, nagu plakatid, vaid pigem personaalset laadi reklaami.
Koputatakse inimeste ustele, helistatakse, korraldatakse kohtumisi, saadetakse meile jne. Ka ajakirjandus kaasatakse sinna erinevate PR-materjalide saatmisega.
Kõige suurem möll algab Tallinnas. See on strateegiliselt väga oluliseks välja räägitud ja ka on seda. Reformierakond on ju välja öelnud soovi võimule tulla. Kes tuleb võimule Tallinnas, saab tõenäoliselt maitsta võitu ka kahe aasta pärast riigikogu valimistel.