Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Lukas: nimekirjade avamine tooks parlamenti valijate soovitud kandidaadid

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Tõnis Lukas soovib muuta riigikogu valimistel avatuks erakondade üleriigilised nimekirjad, mis tähendaks, et väga väikese häälte arvuga kandidaadid tänu parteide järjestatud nimekirjadele parlamenti enam ei pääseks.

Vabariigi valimiskomisjoni andmetel jagatakse üleriigiliste nimekirjade põhjal kompensatsioonimandaatidena umbes veerand riigikogu kohtadest. Sel moel pääsevad riigikokku kandidaadid, kes pole isiku- või ringkonnamandaadiga valituks osutunud.

Senise korra järgi saavad kompensatsioonimandaadi inimesed, kes paiknevad erakondade kinnitatud üldnimekirjades eespool, olenemata sellest, kui palju hääli on nad valijatelt saanud.

Lukas soovib aga, et samamoodi nagu juba praegu ringkonnanimekirjades, reastuksid kandidaadid ka üldnimekirjades isiklikule häältesaagile vastavalt ümber. Seega pääseksid parlamenti mitte need, kes asuvad parteide esitatud nimekirjade eesotsas, vaid need, kes on kogunud oma ringkonnas suurema häälteprotsendi.

Lukase hinnangul on just praegu tähtis, et erakonnad tegeleksid oma usaldusväärsuse tagasivõitmisega ja hakkaksid rohkem arvestama rahva arvamust. «Just praegu on väga oluline tegeleda sellise valimissüsteemi kujundamisega, kus oleks garanteeritud, et valijad koostavad tulevase riigikogu koosseisu ja sinna saavad need, kes on kogunud kõige rohkem hääli,» lausus Lukas.

Praeguse suletud süsteemi puhul on tema sõnul eelis neil, kelle on üldnimekirja etteotsa pannud parteikontor. «Seetõttu juhtub tihti, et rahva hulgas populaarne kandidaat üldnimekirja põhjal parlamenti ei pääse, küll aga on sinna liikunud kordi vähem hääli saanud erakonnasiseste teenetega inimesed,» märkis ta.

Lukase sõnul looks muudatus kandidaatidele võrdsed tingimused, soosiks iseseisvalt mõtlevaid ja rahvale usaldusväärsemaid kandidaate ning teeks valijatele arusaadavamaks ja usaldusväärsemaks kogu valimissüsteemi.

IRLi fraktsiooni esimees Kaia Iva nõustus, et valimisnimekirjade avatuks muutmine väärib tõsist arutelu. «Avatud nimekirjad mõjuksid Eesti poliitikale tervendavalt, kuna valimissüsteem muutuks arusaadavamaks ja usaldusväärsemaks ning valija hääl saaks suurema kaalu,» lausus ta.

Iva meenutas, et arutelusid valimisnimekirjade avamise üle on toimunud ka varem. 2010. aastal taastas riigikogu Euroopa Parlamendi valimistel avatud nimekirjad ning mulluste valimiste eel algatati debatt avatud nimekirjade kasutusele võtmise üle ka riigikogu valimistel.

«Nüüd, kui riigikogu valimisteni on jäänud peaaegu kolm aastat, on diskussioon riigikogu valimise seaduse võimaliku muutmise üle igati omal kohal ja õigustatud. IRL arutab riigikogu valimise seadust suve jooksul, sügisel esitame endapoolsed ettepanekud,» lisas ta.

Lukas on nimekirjade avatuks muutmiseks oma kirjaliku seadusemuudatuse ettepaneku juba teinud, esitades selle peamiselt elektroonilise hääletamise korda täpsustavale eelnõule. Lukas lisas, et parlamendi põhiseaduskomisjon soovitas ettepaneku küll tagasi võtta, et mitte takistada uue teema sissetoomisega teiste valimisseaduse muudatuste planeeritud vastuvõtmist, kuid ta ei olnud sellega nõus.

2004. aastal koostas Tartu ülikooli politoloogia osakond toona riigikogu menetluses olnud valimisseaduse muudatustele ekspertiisi, kus analüüsiti põgusalt ka ettepanekut reastada kandidaadid kompensatsioonimandaatide jaotamisel ümber. Allan Sikk, Rein Taagepera ja Rein Toomla märkisid toona, et aastatel 1992-2003 ei oleks taoline muudatus mandaatide jaotust erakondade vahel üldse muutnud, küll aga oleksid mõnevõrra muutunud riigikokku pääsenud erakondade esindajad.

Riigikogu valimistel saavad parteid kandidaate üles seada 12 valimisringkonnas. Lisaks koostab iga erakond ühtse üleriigilise nimekirja, kus on reastatud kõik ringkondades esitatud kandidaadid. Valimistulemused tehakse kindlaks kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ja ringkonnamandaatidena umbes 75 protsenti riigikogu kohtadest. Ülejäänud 25 protsenti jagatakse kompensatsioonimandaatidena üleriigiliselt.

Järgmised riigikogu valimised toimuvad Eestis 2015. aasta 1. märtsil.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnad:avatud nimekirjadRiigikogu valimisedTõnis Lukas
Samal teemal
vägivallatsemine usas
Sponsoreeritud artiklid
UUE ÕIGUSKANTSLERI OTSINGUIL
reporter.ee videod
Gallup

Kas einestate kaubanduskeskuste söögikohtades?

Küsitluses on osalenud 3227 inimest
loomaaias räägiti naistest ja vägivallast
arvamusplats
Gamefriik
Päevakava
Täna17:00
26NovOtse: Eesti teine õllesommeljeede võistlus 3>
Homme21:30
27NovOtse: Svjata Vatra kontsert Genialistide Klubis>
Viimased uudised
TervisKõik
Majandus24Kõik
SportKõik
TallinnCityKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
Postimees +Kõik
SOOV.EE
JuhtimineKõik
Sünnipäevad

Palju õnne!

Urmas Sukles

56

Urmas Sukles

Haapsalu linnapea

Kuulo Kutsar, 75

terviseametnik

Jüri Pihel, 53

telerežissöör ja -produtsent

Merle Parts, 47

kohtunik

Helger Hallik, 42

maadleja

Mari Savitski, 33

baleriin

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,805 EUR
GBP
1,261 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,108 EUR
RUB
0,018 EUR
=
Kursid seisuga: 25.11.2014
Postimehe google+ leht