Lukas: nimekirjade avamine tooks parlamenti valijate soovitud kandidaadid

Karin Kangro
Karin Kangro, reporter
:

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Tõnis Lukas soovib muuta riigikogu valimistel avatuks erakondade üleriigilised nimekirjad, mis tähendaks, et väga väikese häälte arvuga kandidaadid tänu parteide järjestatud nimekirjadele parlamenti enam ei pääseks.

Vabariigi valimiskomisjoni andmetel jagatakse üleriigiliste nimekirjade põhjal kompensatsioonimandaatidena umbes veerand riigikogu kohtadest. Sel moel pääsevad riigikokku kandidaadid, kes pole isiku- või ringkonnamandaadiga valituks osutunud.

Senise korra järgi saavad kompensatsioonimandaadi inimesed, kes paiknevad erakondade kinnitatud üldnimekirjades eespool, olenemata sellest, kui palju hääli on nad valijatelt saanud.

Lukas soovib aga, et samamoodi nagu juba praegu ringkonnanimekirjades, reastuksid kandidaadid ka üldnimekirjades isiklikule häältesaagile vastavalt ümber. Seega pääseksid parlamenti mitte need, kes asuvad parteide esitatud nimekirjade eesotsas, vaid need, kes on kogunud oma ringkonnas suurema häälteprotsendi.

Lukase hinnangul on just praegu tähtis, et erakonnad tegeleksid oma usaldusväärsuse tagasivõitmisega ja hakkaksid rohkem arvestama rahva arvamust. «Just praegu on väga oluline tegeleda sellise valimissüsteemi kujundamisega, kus oleks garanteeritud, et valijad koostavad tulevase riigikogu koosseisu ja sinna saavad need, kes on kogunud kõige rohkem hääli,» lausus Lukas.

Praeguse suletud süsteemi puhul on tema sõnul eelis neil, kelle on üldnimekirja etteotsa pannud parteikontor. «Seetõttu juhtub tihti, et rahva hulgas populaarne kandidaat üldnimekirja põhjal parlamenti ei pääse, küll aga on sinna liikunud kordi vähem hääli saanud erakonnasiseste teenetega inimesed,» märkis ta.

Lukase sõnul looks muudatus kandidaatidele võrdsed tingimused, soosiks iseseisvalt mõtlevaid ja rahvale usaldusväärsemaid kandidaate ning teeks valijatele arusaadavamaks ja usaldusväärsemaks kogu valimissüsteemi.

IRLi fraktsiooni esimees Kaia Iva nõustus, et valimisnimekirjade avatuks muutmine väärib tõsist arutelu. «Avatud nimekirjad mõjuksid Eesti poliitikale tervendavalt, kuna valimissüsteem muutuks arusaadavamaks ja usaldusväärsemaks ning valija hääl saaks suurema kaalu,» lausus ta.

Iva meenutas, et arutelusid valimisnimekirjade avamise üle on toimunud ka varem. 2010. aastal taastas riigikogu Euroopa Parlamendi valimistel avatud nimekirjad ning mulluste valimiste eel algatati debatt avatud nimekirjade kasutusele võtmise üle ka riigikogu valimistel.

«Nüüd, kui riigikogu valimisteni on jäänud peaaegu kolm aastat, on diskussioon riigikogu valimise seaduse võimaliku muutmise üle igati omal kohal ja õigustatud. IRL arutab riigikogu valimise seadust suve jooksul, sügisel esitame endapoolsed ettepanekud,» lisas ta.

Lukas on nimekirjade avatuks muutmiseks oma kirjaliku seadusemuudatuse ettepaneku juba teinud, esitades selle peamiselt elektroonilise hääletamise korda täpsustavale eelnõule. Lukas lisas, et parlamendi põhiseaduskomisjon soovitas ettepaneku küll tagasi võtta, et mitte takistada uue teema sissetoomisega teiste valimisseaduse muudatuste planeeritud vastuvõtmist, kuid ta ei olnud sellega nõus.

2004. aastal koostas Tartu ülikooli politoloogia osakond toona riigikogu menetluses olnud valimisseaduse muudatustele ekspertiisi, kus analüüsiti põgusalt ka ettepanekut reastada kandidaadid kompensatsioonimandaatide jaotamisel ümber. Allan Sikk, Rein Taagepera ja Rein Toomla märkisid toona, et aastatel 1992-2003 ei oleks taoline muudatus mandaatide jaotust erakondade vahel üldse muutnud, küll aga oleksid mõnevõrra muutunud riigikokku pääsenud erakondade esindajad.

Riigikogu valimistel saavad parteid kandidaate üles seada 12 valimisringkonnas. Lisaks koostab iga erakond ühtse üleriigilise nimekirja, kus on reastatud kõik ringkondades esitatud kandidaadid. Valimistulemused tehakse kindlaks kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ja ringkonnamandaatidena umbes 75 protsenti riigikogu kohtadest. Ülejäänud 25 protsenti jagatakse kompensatsioonimandaatidena üleriigiliselt.

Järgmised riigikogu valimised toimuvad Eestis 2015. aasta 1. märtsil.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadavatud nimekirjadRiigikogu valimisedTõnis Lukas
Samal teemal
Ralli
Sisuturundus
Elu24
Gallup

Kas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kaotab lõplikult partei üle kontrolli?

Küsitluses on osalenud 8439 inimest
dramaatiline väljatõstmine
ERMI suurejooneline avamine
pariisi moenädal
elu24 uudised
noortebänd 2016
Muusikapäeva otseülekanded
Päevakava
Just nüüd
30Sept Postimees teeb otseülekande teadlaste stand-up võistluselt FAMELAB>
Just nüüd
30Sept Jalgpalli otsepilt: Tammeka võõrustab viiendat kohta jahtivat Paidet>
Varsti20:00
30Sept Otse: vaata Noortebänd 2016 teist poolfinaali Viljandist>
Homme08:55
1Okt Postimehe otsepilt: laupäeval joostakse Tartu 5. linnamaraton>
Homme12:30
1Okt Muusikapäeva otseülekanne: keelpillikvartetti Prezioso>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
Maa eluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Jaanus Rohumaa

47

Jaanus Rohumaa

näitleja ja lavastaja

Mati Hiis, 70

fotograaf

Are Kaurit, 50

krossimootorrattur

Jaan-Eik Tulve, 49

muusik

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE