Haridus- ja teadusministeerium asub välja töötama uut probleemidesse sattunud noorte kohtlemise süsteemi, mis võimaldaks probleemide varase märkamise ja noorte senisest parema toetamise kaudu vähendada alaealiste õigusrikkujate arvu.
Ministeerium tahab vähendada probleemidesse sattunud noorte arvu
25. juuni 2012, 13:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi hinnangul on praeguses alaealiste õigusrikkujate kohtlemise korras mitmeid tõsiseid puudujääke, mistõttu ei toimi süsteem terviklikult ja tõhusalt ega ole piisavalt hästi rahvusvaheliste soovitustega kooskõlas.
Muuhulgas on kehtivas süsteemis risk noorte õiguste ja huvide eiramiseks ning nende käitumise ülekriminaliseerimiseks, samuti esineb probleeme näiteks vastutuse kasvatamisele suunatud mõjutusvahendite kättesaadavuse, kvaliteedi ja mõju hindamisega. Ka puuduvad meetmed, kuidas soodustada alaealiste õigusrikkujate ühiskonda lõimimist, sealhulgas pakkuda terviklikku tuge erikoolist koju naasvatele noortele.
Puudujäägid takistavad ministeeriumi teatel probleemidesse sattunud laste ja noorte õiglast ning vanusele, arusaamisvõimele ja teo tõsidusele vastavat kohtlemist, mis õpetaks neid oma tegude eest vastutama ja toetaks nende edasist seaduskuulekat käekäiku. Kõige enam puudutab tervikliku toetava lähenemise puudumine 7-14-aastaseid õigusrikkujaid, kes seaduse järgi pole süüvõimelised.
Aasta lõpuks valmiva eelnõuga plaanib ministeerium muuta kogu senist alaealiste õigusrikkujate kohtlemise süsteemi, keskendudes noorte probleemide varasele märkamisele ja ennetamisele ning probleemidesse sattunud noorte abistamisele ja toetamisele.
Ministeerium peab oluliseks ka seda, et õigusrikkumise toime pannud noortel ja nende peredel oleks võimalik osaleda kõigis neid puudutavates otsustes ja kõigis õigusrikkumise juhtumi käsitamise etappides. Samuti peaks koostatav seadus määratlema ringi täiskasvanutest, kellel on oma ametikoha tõttu suuremad võimalused märgata, millised noored abi ja toetust vajavad.
Muudatustega peaks haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul vähenema alaealiste komisjoni suunatud noorte, sealhulgas korduvrikkujate arv ning lühenema juhtumite menetlemise aeg. Lisaks peaks kasvama mõjutusvahendite hulk ja ühtlustuma nende regionaalne kättesaadavus.
Haridus- ja teadusministeerium andis eelnõu väljatöötamise plaanist teada riigiasutustele ja mitmetele huvigruppidele, kellelt oodatakse eelnõu koostamiseks ettepanekuid juuli keskpaigaks. Jõustumisel peaks uus seadus asendama kehtiva alaealise mõjutusvahendite seaduse.
Eelmisel aastal suunati alaealiste komisjoni 2487 inimest ehk 1,6 protsenti kõigist lastest vanuses 7-18 aastat.