Berliini töövisiidile saabunud president Toomas Hendrik Ilves hinnangul peavad euroala reeglid muutuma taas kõigile kohustuslikuks, sest just reeglite mittetäitmine on viinud mitmed riigid tupikusse ja tõstnud euroala ette keerulised probleemid.
Ilves: vastutustundlikud riigid ei ole lõputult reegleid eiravate riikide suhtes solidaarsed
4. juuli 2012, 07:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõuded, et eelarve puudujäägi piir peab olema kolm protsenti ja võla ülempiir 60 protsenti SKTst, on Ilvese väitel üheselt mõistetavad.
«Teame, et kui riigivõlg ületab teatud piiri, käivitub allakäiguspiraal,» rõhutas Eesti riigipea, lisades, et ühiselt kokkulepitud reegleid täitvate riikide valijad ei nõustu lõpmatult aitama riike, kes neid reegleid eiravad.
«See pole demokraatia seisukohalt kestlik,» sõnas president Ilves eile Humboldt-Viadrina ülikoolis peetud majandusalases ettekandes «Kasinus või kasv». «Kui pole vastutustundlikkust, siis ei ole ka lõputut solidaarsust vastutustundlike riikide poolt.»
Eesti viimaste aastate majanduslikke otsuseid kommenteerides märkis president Ilves, et Eesti säästuprogramm oli pikas plaanis kasvupoliitika.
«Edasiliikumiseks oli tarvis tõsiseid reforme. Kui finantskriis 2008. aastal algas, ei olnud Eestil võimalust Euroopa Keskpangalt abi küsida. Meil ei olnud muud valikut kui kärpida väljaminekuid,» lisas president Ilves.
President Ilves esines eile Berliinis Saksamaa välispoliitika ühingu (German Council on Foreign Relations) ja German Marshall Fund of the United States’i kutsel.
Ettekannet olid kutsutud kuulama tudengid, ajakirjanikud, mõttekodalased ja poliitikud.