Valitsus saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis karmistab järgmisest aastast nõudeid riigiametnike haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskusele.
Riik tahab karmistada ametnike keele- ja haridusnõudeid
25. juuli 2012, 19:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu kohaselt peab kõikidel ametnikel olema vähemalt keskharidus. Ülesannetest tulenevalt nõutakse kõrgharidust tippjuhtide asetäitjatelt, kes vastutavad poliitikat kujundavate otsuste valmimise eest. Samuti nõutakse kõrgharidust ametnikelt, kelle tööülesannete hulka kuulub ühe või mitme koosseisus kinnitatud alalise struktuuriüksuse juhtimine.
Juhid peavad keeli oskama
Määruse kohaselt peavad riigiametite tippjuhtide asetäitjad ja ministeeriumite koosseisus kinnitatud alalise struktuuriüksuse juhid mõistma ja rääkima kas inglise, saksa, vene või prantsuse keelt C1-tasemel ning kirjutama B2-tasemel.
Juhul kui nimetatud võõrkeeltest ühe valdamise oskus nõutud tasemel puudub, võib alternatiivina sobilikuks pidada toodud võõrkeeltest kahe keele mõistmise ja rääkimise B2-tasemel ja kirjutamise B1-tasemel.
Seni on ametnike võõrkeeleoskuse hindamisel kasutatud alg-, kesk- ja kõrgtaseme mõistet.
2013. aastast võib aga praeguste ametnike algtasemel võõrkeeleoskuse lugeda vastavaks keeleseaduse mõistes B1-tasemel keeleoskusele, kesktasemel võõrkeeleoskuse B2-tasemel keeleoskusele ja kõrgtasemel võõrkeeleoskuse C1-tasemel keeleoskusele.
Kõikide ametiasutuste koosseisus kinnitatud alaliste struktuuriüksuste juhtide töölevõtmise eelduseks kehtestatakse üheaastane sama valdkonna juhtimiskogemuse nõue või kaheaastane töökogemuse nõue.
Tippjuhi asetäitjalt ning ministeeriumi tasandil koosseisus kinnitatud alalise struktuuriüksuse juhilt eeldatakse aga kas kaheaastast juhtimiskogemust või selle puudumisel kolmeaastast töökogemust kõrgharidust nõudval tööl asutuse või ametikoha töövaldkonnas.
Eesmärk on ühtlustada ametnike kaadri kvaliteeti
Nõuded hakkavad kehtima ametiasutuste koosseisus kinnitatud alaliste struktuuriüksuste juhtidele, tippjuhi asetäitjale, ameti ja inspektsiooni peadirektori asetäitjale. Määruse eesmärk on tagada riigi poliitikakujundajate ja inimressursi juhtimise eest vastutajate seas ühtlasemat kvaliteeti. Ühtlasi eeldab nõuete muutmist ka 1. aprillist 2013. jõustuv avaliku teenistuse seadus.
Määruse eelnõu on ametiasutustes aga tekitanud ka hämmingut. Päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafin avaldas arvamust, et tippjuhtide või nende asetäitjate keelenõuete tõstmine viiakse läbi liiga jõuliselt - varasemaga võrreldes tõstetakse taset astme võrra.
«Keeleinspektsioon on andnud seisukoha, et keeleoskuse taseme tõstmiseks ühe astme võrra on vajalik minimaalselt aastast õpiaega. Määruse rakendussätetes ja avaliku teenistuse rakendussätetes ei ole mõistlikku õpiaega uuele nõudele vastamiseks antud,» märkis Karafin.
Seetõttu tegi päästeamet ettepaneku täiendada eelnõu rakendussätteid nii, et kõrgendatud nõuded keeleoskusele hakkavad kehtima aasta hiljem ehk alates 1. aprillist 2014. Kas seda arvestatakse, selgub lähinädalail.