Eelmisel suvel kehtima hakanud liiklusseadus andis jalgratturitele teatud tingimustel eesõiguse autode ees ülekäiguradadel tee ületamiseks, politsei hinnangul pole paljud liiklejad seda aga endale selgeks teinud ning tagajärgedeks on segadus ja liiklusõnnetused.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitsei osakonna komissar Riho Tänaku hinnangul tekivad jalgratturite ja autojuhtide arusaamatused teede ületamisel kehtiva liiklusseaduse tõttu. Reguleeritud ülekäiguradadel probleemi pole, sest kui autojuhile põleb fooris punane tuli, saab jalgrattur tee ületada ja vastupidi. Pöördel on jalgratturil eesõigus ning ka sellega pole politsei andmeil palju probleeme ette tulnud.
«Kõige hullem on seis reguleerimata ülekäiguradadega, mida uus liiklusseadus lubab jalgratturil ületada, aga omal vastutusel. Vaatasime juba eelmisel aastal, et esimese kolme kuuga, mil uus liiklusseadus kehtis, toimus põhja prefektuuris juba viis rattaõnnetust,» rääkis Tänak.
Tema hinnangul tekitab segadust seadus, mis üht tüüpi ülekäigurajal annab jalgratturile selle ületamiseks eesõiguse, kuid teist tüüpi ülekäigurajal seda õigust ei teki. Komissari sõnul võivad ratturid segamini ajada nii reguleeritud ja reguleerimata ristmikud kui ka selle, kuidas nad kummalgi juhul liiklema peavad.
«Kui on foor, siis on reguleeritud, kui ei ole, siis on reguleerimata ülekäigurada. Need asjad unustatakse ära ja kahe vastandliku sätte seadusesse sisse toomine võib-olla ajab inimesed segadusse,» selgitas ta.
Tänaku hinnangul ei pruugi asi olla mitte ainult seaduse tekstis, vaid ka selles, kuidas seda liiklejatele serveeriti.
«Räägiti, et ratturitele anti eesõigus, õigused jäävad inimestele väga hästi meelde, aga kohustused ununevad paraku ära. Alati tuleks juurde lisada, et on ka kohustused,» sõnas ta.
Jalgratturitel (ja vahel ka jalakäijatel) kipub ununema kohustus enne teele astumist veenduda, et autojuht on teda märganud ning on asunud talle teed andma. Autojuhtidel on seevastu kohustus teed ületada soovivaid jalakäijaid ja jalgrattureid märgata, enne ülekäigurada hoog maha võtta ja kaasliiklejatele märku anda, et neid on märgatud ja nad lastakse üle tee.
«Paljudele ratturitele on see jäänud ilmselgelt arusaamatuks või tähelepanuta, see neil on teatud ülekäiguradadel autode suhtes eesõigus tee ületamisel ja teatud ülekäiguradadel neil seda eesõigust ei ole ning nad peavad tee ületama oma vastutusel,» selgitas Tänak.
«Kui meil muu liikluskultuur on kehvapoolne, siis tundub, et paljudel jalgratturitel jääb lihtsalt liiklusreeglite tundmisest väga vajaka.»
Ta lisas, et ei saa päriselt öelda nagu oleks jalgratturite liikluskultuur allapoole igasugust arvestust, sest nende hulgas on muidugi ka väga korralike liiklejaid, kuid liigne uljus ja hoolimatus torkavad silma, eriti just ülekäiguradadel. Näiteks ei hoolivat jalgratturid «anna teed» märkidest, kui rattatee ristub hoovi sissesõiduteega. Hulljulgus ja hoolimatus väljendub ka foorituledest ja sõidusuundadest mitte välja tegemises.
«Kui jalgrattur ikkagi sõidab sõiduteel ja punase fooritule all ei peatu, siis ma ei tea, millist kindlustust tal vaja oleks, et ta näiteks Taksopargi ristmiku tervelt ületaks. Enne kui liiklusesse sukelduda, tuleks elementaarsed liiklusreeglid endale selgeks teha, ka nendega kaasnevad õigused ja kohustused jalgratta või mopeedi puhul. Muidu on tervena liiklusest pääseda üsna raske,» rääkis Tänak.
Tema hinnangul tuleks liiklusseaduse need punktid, mis puudutavad jalgratturite eesõigust teede ületamisel, üle vaadata ning neid vajadusel muuta või selgemini ja üheselt mõistetavamalt lahti kirjutada. Eelmisel suvel kehtima hakanud seadusemuudatustest mitmele oli PPA vastu, kuid need jäid muutmata.
«Ma ei oska põhjendada, miks eelmisel suvel liiklusseadusesse selline erisus sisse tuli. Me räägime alati, et liiklusreeglid peaksid olema ühesed ja selged, kuid ega see uuendus selgust küll juurde ei toonud,» lausus Tänak.
Ta lisas, et liiklusseadusesse jõudis teisigi jalgratturite õigusi suurendavaid punkte, millega politsei nõus ei olnud. Ta tõi näiteks jalgrattaga kõnniteel sõitmise lubamise, mille kohta käisid jalgrattapolitseinikud õiguskomisjonis selgitamas ja kitsaskohti välja toomas. Kui seaduse loojate argument selle lubamiseks oli auklikud teed ning jalgrattaga sõitmise ohtlikkus teatud tee- ja liiklusoludes, siis politsei rõhutas ratturite ja jalakäijate enam kui kümnekordset kiirusevahet kitsastel kõnniteedel. Seaduse kohaselt võivad jalgratturid sõita kõnniteel jalakäija kiirusega ehk viis kuni seitse kilomeetrit tunnis, kuid Tänaku hinnangul jalgratturite enamus sellest kinni ei pea. Sellega on kaasnenud ka üha rohkem õnnetusi kõnniteedel jalgratturite ja jalakäijate vahel.
«Uue seaduse jõustumisest polnud vist kuu aegagi möödas, kui Kadriorus sai üks väike laps kõnniteel jalgrattalt sellise löögi, et ta viidi lastehaiglasse,» meenutas ta.
Tänaku sõnul juhtus selliseid õnnetusi ka varem, kuid eelmisest suvest on nende arv kasvanud.
«Tuua üks liiklejate rühm, kes võib sõita 40-50 kilomeetrit tunnis kõnniteele viis kilomeetrit tunnis, liikuvate jalakäijate vahele, on minu seisukohast küll rohkem konflikti loomine kui liiklussujuvuse tagamine,» märkis Tänak.
Näiteid sel suvel juhtunud liiklusõnnetustest, kus üks osapool on olnud teed ületav jalgrattur:
18. juunil kella 20.00 ajal toimus liiklusõnnetus Harjumaal Rae vallas Vaskjala külas Ujula tänav 1 juures, kus veoautolt Scania, mida juhtis 52-aastane Andrei, sai ülekäigurada rattaga ületama hakates löögi 10-aastane tüdruk. Tüdruk toimetati Tallinna lastehaiglasse.
19. juunil kella 17.24 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Narva maantee 108 juures, kus sõiduauto Toyota Avensis, mida juhtis 60-aastane Juri, sõitis otsa sõiduteed jalgrattaga ületanud 29-aastasele Kristole, kes toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse. Jalgrattur ületas sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas.
4. juulil kella 11.53 ajal toimus liiklusõnnetus Harjumaal Jüri alevikus Aruküla tee 27 juures, kus jalgrattur, 75-aastane Rudolf, ületas sõidutee reguleerimata ülekäigurajal ja sõitis ette sõiduautole Honda Jazz, mida juhtis 35-aastane Tiina. Kokkupõrke tagajärjel sai jalgrattur vigastada ja toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Jalgrattur ei kasutanud kaitsekiivrit.
25. juulil kella 16.30 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Sõle 51B juures, kus mööda reguleerimata ülekäigurada sõiduteed ületanud jalgratas, mida juhtis 13-aastane poiss, sai löögi sõiduautolt Opel Vectra, mida juhtis 67-aastane Alexander. Jalgrattur, kes ei kandnud kaitsekiivrit, toimetati Tallinna lastehaiglasse.