Hüdrojaama lüüside avamine võis põhjustada tüdruku uppumise

Ilja Smirnov
, Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Joaorg - Narva jõe sopp, mida eraldab põhisängist väike maakitsus.
Joaorg - Narva jõe sopp, mida eraldab põhisängist väike maakitsus. Foto: Põhjarannik

11-aastase tüdruku uppumises Narva linna supelrannas Joaorus oli ajalehe Põhjarannik teatel oma osa hüdroelektrijaama lüüside avamisel Ivangorodis, mis tõstis järsult veetaset nii Narva jõesängis ja rannasopis. Halvimal juhul olnuks ohvreid sel päeval rohkemgi.

Tragöödia leidis Joaorus aset palaval laupäeval pärast kella kolme päeval, kirjutab Ilja Smirnov ajalehes Põhjarannik.

«Veetase tõusis väga järsku: supluskohta tähistavad poid kadusid, tekkis tugev vool,» kirjeldas rannas olnud noor narvalanna Oksana Sobol. «Pikutasin oma lapsega peaaegu veepiiril. Sikutasime kolm korda tekki eemale, sest vesi tõusis kogu aeg - umbes seitse meetrit võis veepiir edasi liikuda...»

Veetõus äratas huvi paljudes lastes ja nad kogunesid sillale ranna vastaskaldal. Ühel hetkel nägi Oksana, et teise kalda lähedal ujub pealtnäha 9-10-aastane poiss, tema järel aga veidi vanem tüdruk. Appihüüdeid polnud kuulda.

«Nägin, kuidas tüdruk poisi juurde ujus, mõlemad hakkasid vee alla vajuma. Siis mõistsin, et nad on uppumas,» jätkas varem ujumisspordiga tegelenud Oksana. «Siis jättis tüdruk poisi sinnapaika ja suundus kalda poole. Järgmisel hetkel, kui ma juba sinnapoole ujusin, kuulsin, kuidas tüdruk kutsus inimesi vennale appi tulema.»

Oksana selgitas, et vastaskaldalt oli päästmine lihtsam - just sealt hüppas vette ka üks mees.

«Kõigepealt haaras poisist see mees, kuid vool oli väga keeriseline ja tugev. Upitasin poisi täispuhutavale laste ujumisrõngale, mille olin rannast jooksu pealt kaasa haaranud.»

Oksana sõnul ei mõistnud paljud, ka tema ise, toimunut isegi siis, kui uppumisohus poiss juba kaldale oli toodud.

«Uppunud tüdrukust kuulsime hiljem. Umbes 15 minuti pärast jõudsid kohale päästjad ja kiirabi. Arvasime, et nad hakkavad veelaset jälgima. Siis räägiti meile uppunud tüdrukust. Me ei näinud tema vee alla vajumist...,» meenutas Oksana.

Selgus, et tegu oli venda päästma läinud tüdruku sõbratariga, kes ujus veidi eemal. Nad olid rannas koos, kuid täiskasvanuteta.

Oksana sõnul ta vetelpäästjaid õnnestuse ajal ei märganud. «Kui mina olin juba vees, hakkasid inimesed kloppima päästjate putka uksele. Sealt tuli mõne aja pärast uksele üks noormees, kes ütles, et ta on vaid turvamees. Ta ei olnud vormis, vaid lihtsalt mustade ujumispükstega.»

Narva linnavalitsusega sõlmitud lepingu alusel osutab Joaorus vetelpäästeteenust OÜ USS Security Ida. Turvafirma Narva piirkonnajuht Vjatšeslav Lukin eitab Põhjarannikule antud kommentaaris päästja puudumist.

«Päästja oli, selles rahvasummas märkasid teda vähesed; ta ajas rahvast veest välja ja hoiatas tõusuvee eest. Päästja töötas poidega tähistatud alal, õnnetus aga juhtus teises piirkonnas,» seletas Lukin.

Sukeldujad leidsid ja tõid tüdruku surnukeha kaldale alles kell 19.10.

Juuli oli Narva rannas traagiline, arvestades seda, et kuu esimesel päeval uppus seal 17-aastane noormees.

Narva linnapea kohusetäitja Viktoria Lutus, kes tegeleb hariduse ja kultuuriga, tunnistas, et ohutuse teema on seoses supelrannaga esiplaanile tõusnud.

«Kui surmajuhtumid on niivõrd sagenenud, siis tuleb loomulikult seda arutada. Ent selleks tuleb (puhkuselt) ära oodata teine linnavalitsuse liige, kes nende küsimustega tegeleb,» ütles ametnik.

Päästefirma esindaja Lukini isiklik arvamus on, et Joaoru rand oleks tulnud juba ammu sulgeda - just seetõttu, et Venemaa pool asuv hüdroelektrijaam avab aeg-ajalt tammi lüüsid ja laseb veehoidlast välja liigset vett, mis põhjustab jões kiiret voolu, keeriseid ja paanikat.

Ja kuigi Ivangorodi hüdroelektrijaam annab sellest sireeniga märku, siis puhkajad kas ei kuule seda või ei oska sellele tähelepanu pöörata.

«Võib-olla peaks elektrijaam vett välja laskma õhtusel ajal, kuid selle küsimusega ei tegele keegi. Mingeid hoiatusi neilt ei tule, ainult see tobe sireen: võibolla annavad sedagi ainult enda jaoks...» räägib Lukin. «Mingit graafikut samuti pole - kõik toimub täiesti spontaanselt.»
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles