Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi juhtivteaduri Tarmo Soomere kommentaar Nord Streami gaasitoru keskkonnamõjude aruandele.
Tarmo Soomere: hoovused juhivad reostuse Eestisse
11. märts 2009, 00:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestit ümbritsevad merealad on osa meie rahvuslikust rikkusest. Nii nagu mitmete muude hüvede puhul, oskame sageli nende tegelikku väärtust hinnata alles siis, kui hakkame neist ilma jääma; ja peale meie ei tule neid keegi kaitsma.
Mere eripära on seal esinevate riskide kaugmõju. Klassikaline näide on maavärina epitsentrist tuhandete kilomeetrite kaugusele leviv tsunami. Oskamatu lainemurdja ehitamine on viinud hoopis rannakahjustusteni ning mere keskel tekkinud õlilaik tapab vahel sadade kilomeetrite kaugusel tekkimiskohast. Mitmesugused muutused merekeskkonnas kombineeruvad sageli ka nii, et paari-kolme pealtnäha kahjutu lahenduse koosmõju osutub ohtlikuks.
Merevesi ja selles sisalduvad ained ei tunnista riigipiire. Soome lahe hoovuste struktuur on selline, et lahe keskel ning isegi Soome ranniku lähistel vette sattunud kahjulikud ained kanduvad valdavalt Eesti rannavetesse.
Seetõttu mõjutab meie elu, olgu kalavarusid, mürkide sisaldust kalades, lindude ja hüljeste tervist, randade puhtust või madalmere elus¬tikku tervikuna, iga suurem ettevõtmine selles lahes.