/nginx/o/2012/07/31/1245072t1h5c90.jpg)
Eesti piirivalvurid teadsid Narva hüdroelektrijaama lüüside plaanitavast avamisest ja sellega kaasnevast veetaseme tõusust, ent kaldaäärsed elanikud jäid sellest teavitamata, sest see pole piirivalvurite kohustus.
Kahe riigi olematu koostöö sunnib Narva võime ise inimelusid päästma
3. august 2012, 08:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teave Narva hüdroelektrijaama lüüside avamisest ja kaasnevast veetaseme tõusust jõudis Eesti poole 25. juulil ja piirivalve teavitas sellest vanas jõesängis patrullivaid mehi, kirjutas Õhtuleht.
Küll aga on selline teave Ida prefektuuri pressiesindaja Jelena Filippova kinnitusel siseinfoks ja piirivalve kohus ei ole elanikke teavitada.
Narva abilinnapea Aleksander Ljudvig ütlebki, et juba järgmisel esmaspäeval on neil kavas suurem kokkusaamine, kuhu kutsutakse päästeteenistuse ja piirivalve esindajad, et selgeks rääkida, kuidas tagatakse tulevikus info liikumine ja kes vastutab konkreetselt inimeste hoiatamise eest.
Nii on plaanis supelranna piirkonda üles seada kolmes keeles hoiatavate kirjadega tahvlid ja lisaks on kavas vetelpääste maja juurde paigaldada postide külge ka kõlarid, kust oleks kuulda lüüside avamise eel antavad hoiatussireenid.