Eestisse tulek on keelatud 3017 välismaalasel, kes on musta nimekirja kantud peamiselt ebaseaduslikult riiki tulemise või siin toime pandud õigusrikkumiste tõttu.
Eesti mustas nimekirjas on 3017 inimest
11. august 2012, 21:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
29. juuni seisuga oli sissesõidukeeldude andmekogus 3017 välismaalast, kelle suhtes on Eesti kehtestanud sissesõidukeelu riiki sisenemiseks. Nendest 1185-le on Eesti valitsus kehtestanud sissesõidukeelu rahvusvahelise sanktsioonina vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu otsustele.
Eesti initsiatiivil on sissesõidukeeldude andmekogusse kantud 1832 välismaalast. Nendest suure osa moodustavad riigis ebaseaduslikult viibinud isikud, kelle suhtes on kohaldatud riigist lahkumisel sissesõidukeeldu, ütles siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalveosakonna nõunik Ele Russak.
Kohustus neil puhkudel sissesõidukeeldu rakendada tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu nn naasmisdirektiivist, mis kehtestas korra liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks.
Musta nimekirja ei avalikustata, mistõttu ei saanud ministeerium ka vastata küsimusele, kas Lätis persona non grataks kuulutatud Vene uudisteportaali Regnum endisel juhil Modest Kolerovi ja peatoimetaja asetäitjal Igor Pavlovskil on keelatud ka Eestisse tulla.
Küll aga saab iga inimene Eestisse sissesõidukeelu kohta teha päringu siseministeeriumi kodulehel, sisestades sinna ees- ja perekonnanime ning täpse sünniaja.
«Kui mõni Schengeni liikmesriik on välismaalase suhtes kehtestanud Schengeni sissesõidukeelu, siis on välismaalasel keelatud sealhulgas ka Eestisse sisenemine ja siin viibimine,» lisas Russak.
Eestis on sissesõidukeelu kohaldamise alused sätestatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusega. Sissesõidukeeldu võib kohaldada ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase suhtes talle tehtud lahkumisettekirjutuses või välisriigi kodakondsusega süüdimõistetu suhtes, kellele on kohus mõistnud riigist väljasaatmise lisakaristusena.
«Seega sõltub sissesõidukeeldude arv eeskätt ebaseaduslikust sisserändest ja välisriigi kodanike poolt toime pandud õigusrikkumistest,» lausus Russak.
Aeg-ajalt vaadatakse nn must nimekiri ka üle. «Välismaalase suhtes kehtestatud sissesõidukeeld vaadatakse üle Eesti täidesaatva riigivõimu asutuse ettepanekul, Schengeni liikmesriigi pädeva asutuse või välismaalase enda taotlusel,» ütles Russak.
Nimekirja vaadatakse üle ja tehakse parandusi vastavalt vajadusele. Siseministril või tema volitatud kõrgemal ametnikul, kelleks praegu on siseministeeriumi kantsler, on õigus sissesõidukeelu kehtivusaega lühendada või see kehtetuks tunnistada, kui see on vajalik humaansetel kaalutlustel või kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud ja sellega ei ohustata riigi avalikku korda ega julgeolekut.