Politsei tegeles Türi kriminaalse seltskonnaga juba enne esmaspäevast tapmist, kuid tõendeid kellegi kinni pidamiseks sinnamaani ei olnud, kinnitas Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo juht Kalvi Almosen prefekti ülesannetes.
Politsei tegeles Türi kambaga juba enne tapmist
31. august 2012, 16:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Antud kahetsusväärse tagajärjega sündmuse puhul oli politsei kogumas isikute kohta informatsiooni. Tõendeid, mis oleks andnud alust kellegi kinni pidamiseks, ei olnud,» märkis ta.
«Varasemate kuriteosündmuste lahendamisel oldi olukordi hinnatud ja koguti tõendeid prokuratuuri juhtimisel,» lisas Almosen. «Piirkonnakonstaablid koguvad avalikku informatsiooni, kõik mis üle jääb, on jälitajate ehk kriminaalpolitsei pärusmaa.»
«Kas rohkema ressursi kaasatuse korral oleksime suutnud kuritegu ära hoida? Tegemist on oletusega ja seda ei ole võimalik tagantjärele kinnitada ega ümber lükata. Kindlasti on kohalikul politseil piisavalt põhjust endale ja oma tegevusele tagasi vaadata ja küsimusi esitada,» tõdes ta siiski.
Ajakirjanik Risto Berendson kirjutas eile Postimehe arvamusartiklis, et korrakaitsepolitsei taustaga politseijuhtkond on kriminaalpolitsei jõuetuks reforminud, mistõttu oli Türi pätijõuk juba pikka aega politsei sekkumata võimutsenud.
«Politsei organisatsiooni ressurss on «ühendatud anum». Kusagilt ressurssi juurde andes peame teisest teemast järele andma. Meie prioriteediks on inimelude säästmine. Konkreetse näite valguses me edukad ei olnud,» nentis Almosen.
Politseijuht rõhutas, et kuritegude lahendamine maakonnas on politsei üheks põhiliseks ülesandeks. «Selle teemaga tegelevad nii korrakaitse- kui kriminaalpolitseinikud. Lõviosa tööst moodustavad kriminaalmenetlused kuriteosündmuste lahendamiseks. Sündmuste lahendamisse panustavad prokuratuuri juhtimisel piirkonnakonstaablid, uurijad ja jälitajad. Piirkonnakonstaablite ja jälitajate roll on informatsiooni kogumine. Uurijate osaks jääb menetlustoimingute abil tõendite kogumine,» selgitas korrakaitsebüroo juht.
«Maakonna vaates on enamik ressursist suunatud juba toimunud sündmuste lahendamisele. Kui menetluste käigus selgub, et kuritegeliku tegevuse taga on organiseeritud tegevus, asutakse eesmärgipäraselt seda tegevust kaardistama ja kuritegelikke sidemeid lõhkuma. Selleks kaasatakse vajadusel regionaalseid spetsialiseerituid üksusi,» kinnitas Almosen.