Kerjuseid on Riias juurde tekkinud. Veel detsembri alguses paistis neid kesklinnas palju vähem silma. Üks põlvitas esmaspäeval kesklinnas õigeusu katedraali ees, teine saja meetri kaugusel Swedbanki kontori ees. Stockmanni juures tunnelis on neid õige mitu. Ja tänavamuusikud üritasid lörtsise ilmaga leivaraha teenida, ise end külma tuule tõttu kössi tõmmates.
Üleeile kell kaks sulges Riia kesklinna Galerija Centrsi ostukeskuses töötanud väike naiste aksessuaare müünud poeke oma uksed. Seal töötanud, ent anonüümsust palunud müüja sõnul ei soovi inimesed praeguses majandusolukorras enam osta 800-krooniseid naiste rahakotte või samas hinnaklassis vöösid. Sama poe lähistel panid hiljuti oma äri kinni veel kaks kauplust.
Pool tundi enne sulgemist olid poodi jäänud vaid mõned rahakotid ja vööd ning enamik sisse astunud naistest ostis endale sealt ka midagi kaasa, sest sulgemise eel olid hinnad lastud kolmveerandi võrra odavamaks.
«Inimesed hakkasid kokku hoidma alates septembrist,» lausus müüja. «Enne oli püsikliente, kes ostsid iga saapapaari juurde sobiva käekoti, aga enam seda ei tehta.»
Näiteks üks ehitusvaldkonnas töötanud püsiklient loobus sellistest ostudest pärast seda, kui tal palka vähendati. Alates novembrist on samas kaubanduskeskuses alanud ka poodide keskmisest tihedam sulgemine ja müüja sõnul kaalub veel mitu kauplust asjade lõplikku kokkupakkimist.
Ülemaailmne kriis ei aita Läti taastumisele kuidagi kaasa. Riia vanalinnas merevaigutoodetele keskendunud ehtepoes Scala di Valori müüjana töötava Ljudmilla Kutašova sõnul on turistid hakanud eelistama keskmise ja odavama hinnaklassiga tooteid ja võtavad kallimaid asju vähem. Turistid moodustavad poe klientuurist aga 80–90 protsenti, kuigi näiteks naistepäevaks ostavad ka kohalikud palju ehteid.
Turiste on ka natuke vähemaks jäänud, ent mitte väga palju, ja Kutašova sõnul on nädalavahetustel kliente ka talvisel ajal. «Siia tullakse näiteks Eestist ja Leedust bussidega, ka Tallinki laev Rootsist toob palju turiste,» ütles ta.
Hoolimata järjest kehvematest uudistest on Riia tänavapilt siiski paljuski muutumatu. Linn on endiselt täis kalleid autosid ja hinnatase kesklinnas püsib kõrge. Parima asukohaga kohvikud ja baarid on üsna tihedalt täis elegantseid noori naisi ja kallilt riietatud mehi.
Ka kohad, kus inimesi natuke hõredamalt, pole hinnataset silmatorkavalt vähendanud. Kuid kõige käidavamatest tänavatest eemale jäävates asutustes võib juba näha ustel silte, millega lubatakse populaarset kohalikku õlut müüa ennenägematult odava hinnaga – kõigest 26 krooni poole liitri eest.
Rahvusvaheline ajakirjandus on viimasel ajal tihedalt täis hirmu- ja õuduslugusid sellest, kuidas Rootsi pangad on krahhi äärel seisvatele Balti riikidele laenates end kuristiku servale viinud.
Ühes Läti pangas äriklientidega töötav Jekaterina Gurtšenko lausus, et tema klientidel pole seni laenude tagasimaksmisega probleeme olnud. Firmade tulud on küll vähenenud, mõnikord kuni 35 protsenti, aga nad on samas suutnud oma kulusid piisavalt kärpida, et makseprobleeme vältida.
«Kes on koondanud, kes on vähendanud palkasid. Üüri- ja kommunaalkulude vähendamiseks kolitakse väiksema pinna peale,» loetles Gurtšenko meetmeid, millega tema kliendid on raskusi vältinud.
Ta ei soovinud öelda, millises pangas ta töötab.
Kehvad majandusnäitajad
Majanduskasv Inflatsioon Tööpuudus
(2008 IV kv) (veebruar) (märts)
• Eesti –9,7 3,4 7,4
• Läti –10,3 9,6 9,5
• Leedu –2 8,7 8,2
Allikas: PM