Eesti suurim haldusfirma koorib korteriühistutelt varjatult raha

Kunderi 31 Tallinnas on maja, mille sarnaseid on üle Eesti sadu, kui mitte tuhandeid. Kaheksa korteriga maja on liiga väike ja mitmed korteriomanikud ei ela ise siin, mistõttu pole tegusat korteriühistut, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».

Kõik algas väga argiselt - Kunderi 31 korstnad on läbi, et mitte öelda lausa ohtlikud. Suve hakul otsustati koosolekul koos majale haldusteenust pakkuva firmaga ISS Eesti, et viimane küsib korstnate remondiks pakkumised.

ISSi kinnisvarahaldur Ekaterina Radchenko saatiski juulis välja vastavad meilid. Ühe neist sai firma, mida juhib Peep. Ta esineb anonüümselt ja varjunimega, sest tema lugu läheb teravaks ning ta kardab, et haldusfirmad ja ehitusettevõtted, kes antud skeemis osalevad, võivad teda kiusama hakata.

«Keegi Ekaterina Radchenko küsis hinnapakkumist korstnate remondiks, et nende klient on üks Kunderi tänava kortermaja ja seal on korstnapitsid lagunenud. On vaja lammutada umbes 2,5 meetrit korstnat ja uuesti üles ehitada. Ta saatis mingid udused fotod ka ja küsis ligikaudset hinnapakkumist,» meenutab korstnafirma juht.

«Huvitav on see, et juba enne, kui ma kohale läksin, kirjutas see Ekaterina – ja muuseas, ma ei tunne teda, esimest korda üldse suhtlesin, - et kui me teeme hinnapakkumise, siis peaksin sinna lisama 5 protsenti nende vahendustasu. Päev hiljem saatis veel uue meili, et ta eksis, et see vahendustasu peaks ikkagi olema 10 protsenti. Kehitasin õlgu ja mõtlesin, et kui nii siis nii ja tegin sellise hinnapakkumise, kus ma eraldi real tõin ära selle 10 protsenti,» ütleb Peep.

Korteriühistute liidule tuli ISSi käitumine üllatusena

Tal on oma sõnade toeks kirjavahetus. Selle kirjavahetuse tulemusel saatiski ta ISSi haldurile augusti algul hinnapakkumise Kunderi 31 korstnate remondiks. Kogumaksumus oli 2520 eurot, seal hulgas tõi ta eraldi real välja vahendustasu 10 protsenti ehk 229 eurot.

«Samal päeval tuli uus meil sellelt Radchenkolt ja ta küsib, kas võiksin seda vahendustasu peita ehk siis arvutada hinnapakkumise sisse tööde maksumuseks. Minu arust on hämmastav see, et ma olen temaga põgusalt ainult telefonis rääkinud ja meile vahetanud ja me ei tunne teineteist ning tema küsib otse niimoodi, et kas ma peidaks selle vahendustasu ära. Ma ei tea, minu arust on see pettus,» sõnab Peep.

Üle Eesti on umbes 20 000 kortermaja, kus ühistud on moodustatud umbes 10 000s. Neist umbes pooled asuvad pealinna piirkonnas. Seega kui on keegi, kes selles valdkonnas toimuvast miskit teab, on see korteriühistute liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juht Raimo Jõgeva. Tema sõnul on säärased salatehingud seni olnud ainult linnalegend.

«Ma olin kuulnud linnalegendi sellest, mis puudutas ehitusfirma ja juhatuse liikmete vahel ebaausate tehingute sooritamisel 5-10 protsendist üldsummast, mis makstakse sularahas sellele ebaausale juhatuse liikmele,» ütleb Jõgeva, kelle sõnul esinevad selliste pakkumistega peamiselt ehitusfirmad ise.

Haldusfirma ISS näol on tegu rahvusvahelisse kontserni kuuluva Eesti suurima haldusfirmaga, kes oma kodulehe andmetel teenindab 1000 äriklienti ja üle 20 000 korterit. Ning teeb seda – nagu võime lugeda – pühendunud meeskonna, professionaalse suhtumisega, ausalt ja otsekoheselt.

See, et midagi sellist on pakkunud ISS, on Jõgeva sõnul täielik üllatus, sest kui seni oli ISSi kohta tulnud üksikuid, rohkem tühiseid signaale, siis praegune juhtum on väga tõsine.

Varjatud tasu jaoks olid olemas isegi lepingunäidised

Ajakirjandusliku eksperimendi korras helistati kinnisvarahaldurile, esitledes end Peebu nõusolekul korstnafirma raamatupidajana.

Haldur kirjeldab skeemi, kus ühe lepingu alusel läheb kogu tööraha algul korstnafirmale ja teise lepinguga liigub osa sellest tagasi ISSile. Kusjuures tema sõnul tehakse seda tihti.

«See oli absurd,» on korteriühistute liidu esindaja Jõgeva hämmingus. «Täielik väljapressimine väikestelt kortermajadelt. See läheb vastuollu ka seadustega, et kooritakse korteriühistult topelt teenindustasu. Et seda tehakse niimoodi, et selle jaoks on lausa eraldi lepingud tehtud, see on minu jaoks uskumatu.»

Telefonis põhjendab ISSi töötaja Radchenko varjatud vahendustasu küsimist nii: «Tegelikult see ei ole nii avalik informatsioon. Me teeme need lepingud niimoodi selle jaoks, et kuna kõik elanikud ei teaks sellest, sellepärast, et ISS peab raha teenima ja muidugi kõik tahavad võimalikult soodsat teenust saada, aga seda tehakse mitte nii avatult.»

Tagatipuks pakub haldur lahkelt, et võib saata lepingute näidised. Nii hämmastav kui see ka pole, potsatabki paar tundi hiljem Peebu firma postkasti kaks lepingu näidist. Huvitav detail on, et lepingupõhi kannab daatumit 2009, mis viitab, et seda kasutatakse juba vähemasti kolm aastat.

«Ma rääkisin veel mõne teise mehega samast valdkonnast ja nad ütlesid, et selliseid juhtumeid on teisigi, et haldusfirma laseb enda vahendustasu hinnapakkumisse peita. Meie firma puhul ei olnud see eriti suur, umbes 200 eurot, aga suurte objektide puhul võib ju jutt olla tuhandetest, võibolla isegi kümnest tuhandest eurost,» märgib Peep.

Haldusfirma ISS keeldus kaamera ees kommentaaridest, aga ISSi juhatuse liige ja elamuhaldusüksuse juht Jüri Kulbin saadab kirjalikud vastused, milles selgitab: «ISSi igakuise haldustasu sisse ei ole arvestatud ühekordsete renoveerimistööde ettevalmistamise, järelevalve, vajadusel lühiajalise finantseerimise ja ka hilisema vastutusega seotud kulusid. Nimetatud tasud on haldusettevõtetes tavapärane praktika.»

Ehk lihtsamini öeldes – korsten oli eritöö ja selle projekti juhtimise tasu ei kuulu haldusteenuse sisse. Kulbin jätkab: «Allhankijatega sõlmitud lepingute sisu, sh hinnad ning võimalikud soodustused on üldjuhul konfidentsiaalsed ning üldlevinud ja tavapärase praktika kohaselt ei kuulu klientidele avaldamisele.» Ehk lihtsalt öeldes viitab ta, et vahendustasu peitmise põhjus on ärisaladus ja polegi kliendi asi sellest teada.

Tegu pole üksikjuhtumiga

Korteriühistute liidu esindaja Jõgeva nendib, et siin on tegu mitte lihtsalt JOKK-skeemi, vaid otseselt pettusega. Jüri Kulbin raiub siiski, et tegu ei ole pettuse, vaid juriidiliselt korrektse ja levinud praktikaga.

Saatetegijad palusid enne skandaali puhkemist Kunderi 31 majal küsida oma haldurilt näha hinnapakkumisi, mis talle saadeti. Radchenko edastabki kolm dokumenti, nende seas ka pakkumise, mille justkui tegi Peep. Aga oh üllatust - see ei olegi Peebu tehtud pakkumine.

Kõrvutades pakkumist, mille Peep saatis ISSile, ja pakkumist, mille ISS saatis tema nimel edasi oma kliendile, on väljanägemine sarnane, aga vahendustasu rida kadunud. Kõik tööd on läinud pisut kallimaks ja kogusumma on tõusnud 2604 euroni. Seega läks ISS vahepeal veel ahnemaks – juurdekirjutus on juba 13,6 protsenti.

«Sellist asja võib juba võltsimiseks nimetada,» sõnab Peep.

«See nahaalsus ja väikestelt majadelt suurte summade väljapressimine, see on juba, mina leian, kuritegu,» ütleb Jõgeva.

Kunderi tänava maja pole üksikjuhtum. On teada ka näide, kus ISS kirjutas osapoolte teadmata arvele juurde 39 protsenti. Kui ISSi juhatuse liige ütleb, et vahendustasu võtmine klientide selja taga on tavapärane, kas see tähendab, et hinnapakkumiste võltsimine samuti?

Eile saadetud täiendavas selgituses väidab ISS, et pakkumise muutmine oli siiski üksikjuhtum ning töösuhe selle halduriga lõpetati.