Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Gümnaasiumid on õppesuundadeks valinud ka viipekeelt, keskkonnakaitset ja rõivadisaini

Ehkki uue riikliku õppekava järgi peavad kõik gümnaasiumid valima kolm õppesuunda järgmise aasta sügiseks, on enamik seda juba praeguseks teinud.

«Haridus- ja teadusministeerium võib kinnitada, et enamik gümnaasiume tegutsevad juba täna uue õppekava vaimus,» märkis ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.

Ministeeriumil on ülevaade valitud suundadest 80 gümnaasiumi põhjal, keda kevadel küsitleti. Kõige levinum oli reaalsuund, mida pakub 70 kooli, populaarsed olid veel loodus (36 kooli), humanitaarsuund (28), ettevõtlus ja majandus (17), sport 16 ja keeled 12 koolis.

«Lisaks sai ära nimetatud viipekeel, riigikaitse, ökoloogia, kartograafia ja kinnisvara planeerimine, keskkonnakaitse, Põhjamaade kultuurilugu, rõivadisain,» tõi Ladva esile.

«Gümnaasium annab ikkagi üldhariduse ning õppesuunad on selleks, et eri huvidega õpilastele anda võimalusi tegutsemiseks.»

«Teadaolevalt pakutakse 10. klassidele enamasti ikka juba praegu võimalust õppida uue õppekava järgi,» sõnas ka haridusministeeriumi üldhariduse osakonna asejuhataja Ain Tõnisson. Ta ütles, et ülevaade vastustest jättis mulje, et nagu ikka, on koolide jaoks klassikalised valikud reaal-, humanitaar-, sotsiaal- ja loodussuund, sinna juurde ka ettevõtlus ja majandus. «See, et neid erialasid koolides rohkem pakutakse, on loomulik,» sõnas Tõnisson.

Ta rõhutas, et ministeeriumi mõte õppesuundasid õppekavasse kirjutades oligi see, et need ei ole õpilastele konkreetse kvalifikatsiooni andmiseks. «Gümnaasium annab ikkagi üldhariduse ning õppesuunad on selleks, et eri huvidega õpilastele anda võimalusi tegutsemiseks. Kindlasti ei olnud eesmärgiks tekitada liiga varajane eluala valik.»

Teiseks oli lähtekoht, et koolides juba hästi töötavaid valikkursusi ja suundi ei tohi lõhkuda. «Koolid on teinud oma õppesuundade arendamiseks head tööd. Ei tohi riiklikult ette kirjutada, et meil tekiksid kohustuslikud reaalsuunaga või humanitaarsuunaga koolid. Eesmärk oli jätta koolidele võimalus pakkuda suhteliselt laia skaalat valikuid.» Eriti loomulikuks pidas ta seda piirkondades, kus ongi vaid üks gümnaasium.

Ka seda, milliste ainetega koolid valitud suunad sisustavad, ei ole riik ette kirjutanud. «On täiesti võimalik, et eri koolide reaalsuunad mõneti erinevad – mõni panustab rohkem matemaatikale-füüsikale, teine matemaatikale-tehnoloogiale jne.»

Sotsiaal- ja loodusained kohustuslikud

Küll aga sätestab uus riiklik õppekava täpsemad kriteeriumid õppesuundadele. Selle järgi peab igas õppesuunas olema rohkem kursusi kahest ainevaldkonnast. «Näiteks, et ei tekiks selliseid suundi, mis paneks lihtsalt kõikidesse ainevaldkondadesse ühe tunni juurde,» selgitas Tõnisson.

Samuti peab igas gümnaasiumis sisaldama üks õppesuund mahukamalt sotsiaalaineid ja teine loodusaineid. «Selle kriteeriumi aluseks oli lähtekoht, et tõenäoliselt ei pea eesti keele, võõrkeele ja matemaatika pärast väga muretsema, neid valitakse niikuinii rohkem kui minimaalne nõudmine on. Neis ainetes on ka riigieksamid. Küll aga tuleks muretseda teiste ainete pärast, et ka nende õpetus oleks piisav.».

Tõnisson arvas, et ka gümnaasiumide valitud haruldasemad õppesuunad on mõistlikud. «Kohapealse kogukonna jaoks on ilmselt need õppesuunad põhjendatud – on seal juures mõni tööstus, mis asjasse puutub või muu sarnane.»

«Teiselt poolt on olnud varasematel aastatel küll seda häda, et mõnede õppesuundade puhul on näha, et pigem on püütud leida kõlavaid pealkirju konkurentsisituatsioonis teiste koolidega. Selle taga aga ei teata alati, mis peidus. Mõnel juhul esmapilgul omapärane nimetus võib olla ratsionaalne, mõnel juhul aga tekitab küsimust, miks niisugust õppesuunda peaks noortele pakkuma,» mainis ta, kuid ei tahtnud konkreetseid näiteid tuua.

«Ma arvan, et kui gümnaasiume jääb vähemaks, ei ole konkurentsisituatsioon enam nii suur ja olemasolevad hakkavad pakkuma väga mõistlikke valikuid,» oli ta optimistlik.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnad:ain tõnissongümnaasiumharidusministeeriumõppesuund
Samal teemal
vägivallatsemine usas
Sponsoreeritud artiklid
UUE ÕIGUSKANTSLERI OTSINGUIL
reporter.ee videod
Gallup

Kas einestate kaubanduskeskuste söögikohtades?

Küsitluses on osalenud 3242 inimest
loomaaias räägiti naistest ja vägivallast
arvamusplats
Gamefriik
Päevakava
Täna17:00
26NovOtse: Eesti teine õllesommeljeede võistlus 3>
Homme21:30
27NovOtse: Svjata Vatra kontsert Genialistide Klubis>
Viimased uudised
TervisKõik
Majandus24Kõik
SportKõik
TallinnCityKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
Postimees +Kõik
SOOV.EE
JuhtimineKõik
Sünnipäevad

Palju õnne!

Urmas Sukles

56

Urmas Sukles

Haapsalu linnapea

Kuulo Kutsar, 75

terviseametnik

Jüri Pihel, 53

telerežissöör ja -produtsent

Merle Parts, 47

kohtunik

Helger Hallik, 42

maadleja

Mari Savitski, 33

baleriin

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,805 EUR
GBP
1,261 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,108 EUR
RUB
0,018 EUR
=
Kursid seisuga: 25.11.2014
Postimehe google+ leht