Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Gümnaasiumid on õppesuundadeks valinud ka viipekeelt, keskkonnakaitset ja rõivadisaini

Ehkki uue riikliku õppekava järgi peavad kõik gümnaasiumid valima kolm õppesuunda järgmise aasta sügiseks, on enamik seda juba praeguseks teinud.

«Haridus- ja teadusministeerium võib kinnitada, et enamik gümnaasiume tegutsevad juba täna uue õppekava vaimus,» märkis ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.

Ministeeriumil on ülevaade valitud suundadest 80 gümnaasiumi põhjal, keda kevadel küsitleti. Kõige levinum oli reaalsuund, mida pakub 70 kooli, populaarsed olid veel loodus (36 kooli), humanitaarsuund (28), ettevõtlus ja majandus (17), sport 16 ja keeled 12 koolis.

«Lisaks sai ära nimetatud viipekeel, riigikaitse, ökoloogia, kartograafia ja kinnisvara planeerimine, keskkonnakaitse, Põhjamaade kultuurilugu, rõivadisain,» tõi Ladva esile.

«Gümnaasium annab ikkagi üldhariduse ning õppesuunad on selleks, et eri huvidega õpilastele anda võimalusi tegutsemiseks.»

«Teadaolevalt pakutakse 10. klassidele enamasti ikka juba praegu võimalust õppida uue õppekava järgi,» sõnas ka haridusministeeriumi üldhariduse osakonna asejuhataja Ain Tõnisson. Ta ütles, et ülevaade vastustest jättis mulje, et nagu ikka, on koolide jaoks klassikalised valikud reaal-, humanitaar-, sotsiaal- ja loodussuund, sinna juurde ka ettevõtlus ja majandus. «See, et neid erialasid koolides rohkem pakutakse, on loomulik,» sõnas Tõnisson.

Ta rõhutas, et ministeeriumi mõte õppesuundasid õppekavasse kirjutades oligi see, et need ei ole õpilastele konkreetse kvalifikatsiooni andmiseks. «Gümnaasium annab ikkagi üldhariduse ning õppesuunad on selleks, et eri huvidega õpilastele anda võimalusi tegutsemiseks. Kindlasti ei olnud eesmärgiks tekitada liiga varajane eluala valik.»

Teiseks oli lähtekoht, et koolides juba hästi töötavaid valikkursusi ja suundi ei tohi lõhkuda. «Koolid on teinud oma õppesuundade arendamiseks head tööd. Ei tohi riiklikult ette kirjutada, et meil tekiksid kohustuslikud reaalsuunaga või humanitaarsuunaga koolid. Eesmärk oli jätta koolidele võimalus pakkuda suhteliselt laia skaalat valikuid.» Eriti loomulikuks pidas ta seda piirkondades, kus ongi vaid üks gümnaasium.

Ka seda, milliste ainetega koolid valitud suunad sisustavad, ei ole riik ette kirjutanud. «On täiesti võimalik, et eri koolide reaalsuunad mõneti erinevad – mõni panustab rohkem matemaatikale-füüsikale, teine matemaatikale-tehnoloogiale jne.»

Sotsiaal- ja loodusained kohustuslikud

Küll aga sätestab uus riiklik õppekava täpsemad kriteeriumid õppesuundadele. Selle järgi peab igas õppesuunas olema rohkem kursusi kahest ainevaldkonnast. «Näiteks, et ei tekiks selliseid suundi, mis paneks lihtsalt kõikidesse ainevaldkondadesse ühe tunni juurde,» selgitas Tõnisson.

Samuti peab igas gümnaasiumis sisaldama üks õppesuund mahukamalt sotsiaalaineid ja teine loodusaineid. «Selle kriteeriumi aluseks oli lähtekoht, et tõenäoliselt ei pea eesti keele, võõrkeele ja matemaatika pärast väga muretsema, neid valitakse niikuinii rohkem kui minimaalne nõudmine on. Neis ainetes on ka riigieksamid. Küll aga tuleks muretseda teiste ainete pärast, et ka nende õpetus oleks piisav.».

Tõnisson arvas, et ka gümnaasiumide valitud haruldasemad õppesuunad on mõistlikud. «Kohapealse kogukonna jaoks on ilmselt need õppesuunad põhjendatud – on seal juures mõni tööstus, mis asjasse puutub või muu sarnane.»

«Teiselt poolt on olnud varasematel aastatel küll seda häda, et mõnede õppesuundade puhul on näha, et pigem on püütud leida kõlavaid pealkirju konkurentsisituatsioonis teiste koolidega. Selle taga aga ei teata alati, mis peidus. Mõnel juhul esmapilgul omapärane nimetus võib olla ratsionaalne, mõnel juhul aga tekitab küsimust, miks niisugust õppesuunda peaks noortele pakkuma,» mainis ta, kuid ei tahtnud konkreetseid näiteid tuua.

«Ma arvan, et kui gümnaasiume jääb vähemaks, ei ole konkurentsisituatsioon enam nii suur ja olemasolevad hakkavad pakkuma väga mõistlikke valikuid,» oli ta optimistlik.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
TURVAKAAMERATE PILT JÕUAB INTERNETTI
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Päevakava
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Sünnipäevad

Palju õnne!

Enn Nõu

81

Enn Nõu

arstiteadlane ja kirjanik

Ehalill Halliste, 66

tekstiilikunstnik

Siim Kallas, 66

majandustegelane ja poliitik

Kaarel Pürg, 65

poliitik

Margo Kõlar, 53

helilooja

Jaan Toomik, 53

maali-, video- ja installatsioonikunstnik

Margus Hernits, 38

sporditegelane

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,793 EUR
GBP
1,285 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,11 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 01.10.2014