Gümnaasiumid on õppesuundadeks valinud ka viipekeelt, keskkonnakaitset ja rõivadisaini

Merike Teder
Merike Teder
:

Ehkki uue riikliku õppekava järgi peavad kõik gümnaasiumid valima kolm õppesuunda järgmise aasta sügiseks, on enamik seda juba praeguseks teinud.

«Haridus- ja teadusministeerium võib kinnitada, et enamik gümnaasiume tegutsevad juba täna uue õppekava vaimus,» märkis ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.

Ministeeriumil on ülevaade valitud suundadest 80 gümnaasiumi põhjal, keda kevadel küsitleti. Kõige levinum oli reaalsuund, mida pakub 70 kooli, populaarsed olid veel loodus (36 kooli), humanitaarsuund (28), ettevõtlus ja majandus (17), sport 16 ja keeled 12 koolis.

«Lisaks sai ära nimetatud viipekeel, riigikaitse, ökoloogia, kartograafia ja kinnisvara planeerimine, keskkonnakaitse, Põhjamaade kultuurilugu, rõivadisain,» tõi Ladva esile.

«Gümnaasium annab ikkagi üldhariduse ning õppesuunad on selleks, et eri huvidega õpilastele anda võimalusi tegutsemiseks.»

«Teadaolevalt pakutakse 10. klassidele enamasti ikka juba praegu võimalust õppida uue õppekava järgi,» sõnas ka haridusministeeriumi üldhariduse osakonna asejuhataja Ain Tõnisson. Ta ütles, et ülevaade vastustest jättis mulje, et nagu ikka, on koolide jaoks klassikalised valikud reaal-, humanitaar-, sotsiaal- ja loodussuund, sinna juurde ka ettevõtlus ja majandus. «See, et neid erialasid koolides rohkem pakutakse, on loomulik,» sõnas Tõnisson.

Ta rõhutas, et ministeeriumi mõte õppesuundasid õppekavasse kirjutades oligi see, et need ei ole õpilastele konkreetse kvalifikatsiooni andmiseks. «Gümnaasium annab ikkagi üldhariduse ning õppesuunad on selleks, et eri huvidega õpilastele anda võimalusi tegutsemiseks. Kindlasti ei olnud eesmärgiks tekitada liiga varajane eluala valik.»

Teiseks oli lähtekoht, et koolides juba hästi töötavaid valikkursusi ja suundi ei tohi lõhkuda. «Koolid on teinud oma õppesuundade arendamiseks head tööd. Ei tohi riiklikult ette kirjutada, et meil tekiksid kohustuslikud reaalsuunaga või humanitaarsuunaga koolid. Eesmärk oli jätta koolidele võimalus pakkuda suhteliselt laia skaalat valikuid.» Eriti loomulikuks pidas ta seda piirkondades, kus ongi vaid üks gümnaasium.

Ka seda, milliste ainetega koolid valitud suunad sisustavad, ei ole riik ette kirjutanud. «On täiesti võimalik, et eri koolide reaalsuunad mõneti erinevad – mõni panustab rohkem matemaatikale-füüsikale, teine matemaatikale-tehnoloogiale jne.»

Sotsiaal- ja loodusained kohustuslikud

Küll aga sätestab uus riiklik õppekava täpsemad kriteeriumid õppesuundadele. Selle järgi peab igas õppesuunas olema rohkem kursusi kahest ainevaldkonnast. «Näiteks, et ei tekiks selliseid suundi, mis paneks lihtsalt kõikidesse ainevaldkondadesse ühe tunni juurde,» selgitas Tõnisson.

Samuti peab igas gümnaasiumis sisaldama üks õppesuund mahukamalt sotsiaalaineid ja teine loodusaineid. «Selle kriteeriumi aluseks oli lähtekoht, et tõenäoliselt ei pea eesti keele, võõrkeele ja matemaatika pärast väga muretsema, neid valitakse niikuinii rohkem kui minimaalne nõudmine on. Neis ainetes on ka riigieksamid. Küll aga tuleks muretseda teiste ainete pärast, et ka nende õpetus oleks piisav.».

Tõnisson arvas, et ka gümnaasiumide valitud haruldasemad õppesuunad on mõistlikud. «Kohapealse kogukonna jaoks on ilmselt need õppesuunad põhjendatud – on seal juures mõni tööstus, mis asjasse puutub või muu sarnane.»

«Teiselt poolt on olnud varasematel aastatel küll seda häda, et mõnede õppesuundade puhul on näha, et pigem on püütud leida kõlavaid pealkirju konkurentsisituatsioonis teiste koolidega. Selle taga aga ei teata alati, mis peidus. Mõnel juhul esmapilgul omapärane nimetus võib olla ratsionaalne, mõnel juhul aga tekitab küsimust, miks niisugust õppesuunda peaks noortele pakkuma,» mainis ta, kuid ei tahtnud konkreetseid näiteid tuua.

«Ma arvan, et kui gümnaasiume jääb vähemaks, ei ole konkurentsisituatsioon enam nii suur ja olemasolevad hakkavad pakkuma väga mõistlikke valikuid,» oli ta optimistlik.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadain tõnissongümnaasiumharidusministeeriumõppesuund
Samal teemal
Gallup

Kui sul raha oleks, kuhu Tallinnas ostaksid korteri?

Küsitluses on osalenud 300 inimest
Sisuturundus
Gallup

Kas Urmas Somelar sobib juhtima riigiettevõtet?

Küsitluses on osalenud 2452 inimest
tehing koolimajaga
naine24
eesti inimesed emadest
Gallup

Kes neist on parim juht?

Küsitluses on osalenud 935 inimest
eurovisioon
elu24 uudised
Päevakava
Just nüüd
5Mai Vabadus ja vastutus: Veiko Õunpuu «Free Range» Postimehe Kinos>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Tanel Veenre

39

Tanel Veenre

ehtekunstnik

Kaja Kits, 79

nahakunstnik

Reet Kasik, 70

keeleteadlane

Toomas Vilosius, 65

arst ja poliitik

Priit Kuulberg, 61

muusik

Anne Adams, 59

laulja

Ivar Tallo, 52

politoloog ja poliitik

Heiki Arike, 51

ekspoliitik

Indrek Varblane, 48

korvpallur

Mait Trink, 45

laulja

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja minuloodus18 galeriist
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE