Arheoloogia aasta tõi ajaloo tõlgendamises uusi järeldusi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
14. september 2012 00:16
Pildil arheoloogilised väljakaevamised Maidlas tänavu suvel. | FOTO: Toomas Huik

Arheoloogia aasta Eestis polnud tänavu nii särav kui paaril varasemal aastal, mil teadlastel tuli uurida iidset küttide ühishauda või viikingilaevadest leitud osaliselt kullatud lahingrelvastust.

Ent kui väljakaevamistelt saadud leiud jäid tänavu tagasihoidlikeks, siis sellevõrra põnevamad olid arheoloogiatöödega kaasnenud järeldused meie ajaloo kohta. Näiteks on nüüd teada, et Ruhnu saarel oli püsiasustus juba kiviajal. Senise tõdemuse kohaselt käidi seal varem vaid hooajati küttimas ja kalastamas.

Samamoodi võib põnevaks liigitada Narva jõe alamjooksul tehtud avastuse, et erinevalt senisest arvamusest, nagu oleks kiviajal valdavalt elatud eraldi taludes, olid juba siis olemas külad.

Tänavust arheoloogia aastat kaunistavad ka kaks aardeleidu, üks Virumaalt ja teine Tallinna lähedasest Rae vallast. Neist viimane on veel üsna värske ja seetõttu hoiavad arheoloogid selle täpsema asukoha aarderüüstajate kartuses saladuses.

Loe pikemalt arheoloogide tänavustest töödest Postimees Plussist.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL