Opositsioonilise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kuuluv Andres Anvelt nentis, et riigikogu demokraatide ühenduse otsusega langes ära ka võimalus anda justiitsminister Kristen Michali umbusaldusavaldus lähipäevil parlamendi menetlusse.
Anvelt: võimalus umbusaldusavaldust lähipäevil esitada langes ära
19. september 2012, 12:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anvelt ütles Postimehele, et umbusaldusavalduse tekst on välja jagatud lisaks demokraatide ühendusele ka Keskerakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonile. Samas möönis ta, et saadikurühmade liikmete puhul mängivad umbusaldusavaldusega liitumise puhul rolli fraktsiooni distsipliini küsimused.
Siiski pole umbusaldusavaldust Anvelti sõnul sahtlisse pandud ning sotsiaaldemokraadid jäävad endiselt ootama võimalikke lisahääli. Ta lisas, et vajalike allkirjade kokkusaamisel antakse see kindlasti riigikogu menetlusse.
Riigikogu viieliikmeline demokraatide ühendus teatas täna pärast justiitsministriga kohtumist, et ei ühine Michali umbusaldamisega, kuna nende hinnangul on umbusaldamisel kaalu ainult siis, kui opositsioon on ühtne. Umbusalduse läbikukkumisel saab justiitsminister nende kinnitusel aga uue mandaadi ja heakskiidu tema tegevusele.
Umbusaldusavalduse algatamiseks on riigikogus vaja vähemalt 21 ja ministri umbusaldamiseks 51 saadiku toetust. Umbusaldusavalduse teksti ette valmistanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kuulub 19 riigikogu liiget.
Sotsiaaldemokraadid märgivad umbusaldusavalduse eelnõuprojektis, et umbusalduse esitajad ei kahtle süütuse presumptsiooni põhimõtte ülimuslikkuses ja rõhutavad ka avalduses, et justiitsministri lõpliku süü või süütuse peab tuvastama kohus. Samas kehtib demokraatlikus õigusriigis nende sõnul ka poliitilise vastutuse printsiip, mis tuleneb küll isiklikust teadlikkusest, kuid mõjutab otseselt rahva üldist usaldust poliitikute ja riigi kui institutsiooni vastu.
Eelnõuprojektis viitavad nad avalike teenistujate eetikakoodeksi punktile, mille järgi hoidub ametnik ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse. «Kui seda põhimõtet ei täida aga isegi justiitsminister, miks peaks sama printsiipi järgima iga teine riigiametnik?» küsivad nad.
Endine riigikogu liige Silver Meikar kirjutas 22. mail Postimehes ilmunud arvamusloos, et annetas toonase Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali juhendamisel erakonnale raha, mis talle ei kuulunud ja mille päritolu ta ei tea. Samal päeval alustas riigiprokuratuur nende väidete kontrollimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis näeb ette vastutuse erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumise eest.
Sotsiaaldemokraadid juhivad eelnõuprojektis tähelepanu, et kohtueelset kriminaalmenetlust juhib justiitsministeeriumi valitsemisalas olev prokuratuur. «Pole teada, kas justiitsminister on sekkunud kriminaalasja menetlemisse või toimub see tavapäraselt, ilma poliitiliste mõjutamiseta, kuid justiitsministrile 30. juulil 2012 keskkriminaalpolitseis esitatud kahtlustus viitab sellele, et kuriteo uurimine on keerulisem, kui esialgu oletada võis. See aga omakorda eeldab, et uurimine peaks toimuma nii tänase justiitsministri enda, kogu õigussüsteemi huvides võimalikult objektiivselt, ilma mingisuguste, isegi kaudsete ja näiliste mõjuteguriteta,» kirjutavad nad.
Nad viitavad ka politoloog Ivar Tallo sõnadele, mille kohaselt on võimu teostamine väljaspool vägivalla monopoli valdavaid institutsioone alati väga mitmetahuline. «Juhi võim avalikus halduses ilmneb väga paljude küsimuste lahendamise puhul ja seda teab nii tema kui ka tema alluvad. Isegi kui uskuda, et justiitsminister suudab kõigis küsimustes objektiivseks jääda, tekib küsimus, kas sama suudavad uurijad ja prokurörid. Kuidas saame meie kodanikena hinnata nende tööd, kui nad – oletame – kuritegu ei leia? Kas siis kuritegu ei olnud või ei tahetud tõendeid liiga hoolsalt otsida? Siis ju kohus kui sõltumatu võimuharu oma hinnangut ei langeta,» on Tallo eelnõuprojekti järgi öelnud.
Samuti osutavad sotsiaaldemokraadid president Toomas Hendrik Ilvese sõnadele, mille järgi pole ministril kohustust tagasi astuda, kuid valikut tehes tuleb endale aru anda, et sellega kujundatakse Eesti poliitilist kultuuri, viisi, kuidas Eestit praegu ja edaspidi valitsetakse, ning seda, kas võim ja valitsemine on usaldusväärne.