Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide vastuseisu tõttu ei pea regionaalminister Siim-Valmar Kiisler enam tõenäoliseks sel aastal ellu viia tema enda välja pakutud haldusreformi, mis oleks sügiseks jätnud Eestisse alles 20–26 omavalitsust.
Kiisler loobus haldusreformi läbisurumisest sel sügisel
26. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Kiisler tuli haldusreformi eelnõuga välja märtsi alguses. Reformi eesmärk oli luua senisest suuremad ja seeläbi tugevamad omavalitsused.
Koos IRLiga võimul olevad Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) on aga pidanud Kiisleri eelnõu liiga pinnapealseks ning tahavad selle kõrval näha võrdlusena ka teistsuguseid haldusreformi mudeleid.
Kiisler märkis eile Postimehele, et konstruktiivseid ettepanekuid tema esitatud eelnõule pole võimupartneritelt laekunud. «Sellega on selge, et 2009. aastal haldusreformi paraku ei tule,» lisas ta. «Vajadus reform tingimata läbi viia ei ole kadunud. Lähiajal esitan ettepaneku, millised peaksid olema järgmised sammud.»
Sotsiaaldemokraatide mudel
Riigikogu liikme Kalvi Kõva (SDE) sõnul tegid aga sotsiaaldemokraadid Kiislerile ettepaneku, et lähema paari nädala jooksul korjaks regionaalminister kokku kõigi erakondade ning soovi avaldavate huvigruppide (näiteks omavalitsusliitude) esitatavad haldusreformi mudelid. Ta lisas, et sotsiaaldemokraadid on valmis kas või täna esitama Kiislerile oma ettepaneku haldusreformist.
«Need mudelid analüüsitaks teadlaste ja asjatundjate poolt läbi ning valitaks välja kaks, mille vahel langetatakse poliitiline otsus,» lausus ta. «Aasta teiseks pooleks võiks see tehtud olla ja siis valmistatakse ette seaduste pakett, mis on reformi elluviimiseks vajalik.»
Riigikogu SDE fraktsiooni esimehe Eiki Nestori hinnangul on Kiisleri praegune eelnõu liiga toores. Nii on näiteks regionaalministri kavas jäetud lahtiseks, millised hakkavad tulevikus olema loodavate maakonnasuuruste valdade ja praeguste valdade ehk tulevaste osavaldade ülesanded, kuid need peaks Nestori sõnul olema haldusreformis kindlasti kirjas.
Reformierakond kriitiline
Samuti tahavad sotsiaaldemokraadid üles tõsta idee kahetasandilisest omavalitsusest, mis tähendaks, et valitav volikogu eksisteeriks nii praegusel vallavõimu tasandil kui ka maakonna tasandil. Reformierakond peab aga jällegi kahetasandilist omavalitsust Eestile sobimatuks ja liiga kalliks.
Reformierakond omalt poolt soovib, et regionaalminister kutsuks lähinädalatel kokku riigikogus esindatud erakondade esindajad, et ühiselt kokku leppida, mis oleksid haldusreformi täpsed eesmärgid. Peaministripartei peab Kiisleri eelnõu läbikukkunuks ja ootab uut kava.
Reformierakond tahab, et haldusreformi põhisihtide osas jõutakse kokkuleppele hiljemalt oktoobris ning reformi läbiviimiseks vajalikud eelnõud jõuaksid riigikokku tuleval aastal.
Kuigi Kiisler soovis haldusreformi läbi viia juba sel sügisel, nägi tema esitatud eelnõu varuvõimalusena ette ka seda, et reformini jõutakse 2011. aastal.