/nginx/o/2012/09/21/1331946t1hf4a1.jpg)
Riigiprokuratuuri hinnangul võib VEB Fondi saagas hiljuti päevavalgele tulnud Vahur Krafti allkirjaga miljonidokumendis olla võltsing, kuid nad ei hakka seda uurima, sest võimalik kuritegu on praeguseks aegunud.
Prokuratuur: Eesti Pank võiski võltsida miljonidokumenti
2. oktoober 2012, 14:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegu on toonase Eesti Panga asepresidendi ja praeguse Nordea Panga Eesti esinduse presidendi Vahur Krafti allkirjaga dokumendiga 1995. aastast, kus keskpank näitab, et Venemaa Välismajanduspangas on kinni ligi 420 miljonit krooni firma TSL International raha. Paraku on Riikliku VEB Fondi dokumentides selle firma nõuete kohapeal kirjas ümmargune null.
Riigiprokuratuur võttiski kätte ja kõrvutas kahte numbrit – Eesti Panga ja valitsuse toonaste nõuete summat (ligi 360 miljonit krooni) ja Krafti kirjas TSL Internationali nõudena näidatud summat, mis oli umbes pool kõikide VEB Fondi sertifikaatide mahust.
«Tekib kahtlus, et kõnealuses kirjas TSL Internationalile omistatud nõude all peeti muu hulgas tõepoolest silmas ka sel ajal valitsusele ja Eesti Pangale kuulunud nõudeid,» analüüsis prokuratuur.
Ametlikus dokumendis valeandmete esitamise näol võib olla tegemist dokumendi võltsimisega karistusõiguse mõttes, mistõttu esineb antud juhul kriminaalmenetluse alustamiseks piisav kuriteokahtlus.
Prokuratuuri hinnangul võib seega tegu olla võltsimisega. «Ametlikus dokumendis valeandmete esitamise näol võib olla tegemist dokumendi võltsimisega karistusõiguse mõttes, mistõttu esineb antud juhul kriminaalmenetluse alustamiseks piisav kuriteokahtlus kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 194 mõttes,» leidis asutus.
Samas ei saa prokuratuur Eesti Panga vastu selles küsimuses kriminaalmenetlust alustada, sest võimalik kuritegu on aegunud. Esimese astme kuritegu aegub nimelt kümne ja teise astme oma viie aastaga, alates toimepanemisest.
«Kriminaalmenetluse alustamiseks on võimalik kuritegu aegunud,» kommenteeris olukorda riigiprokurör Norman Aas.
«Küll aga on lisaks uurivale ajakirjandusele võimalik teemaga edasi tegeleda esiteks Eesti Pangal, kellel peaks olema kõige rohkem informatsiooni nende tehingute kohta,» rääkis Aas. Eesti Pank teataski ülemöödunud nädalal Postimehele, et kavatseb VEB Fondis juhtunu tagamaad välja selgitada.
Teiseks saaks Aasa sõnul Riigikontroll täiendavate asjaolude valguses varasemad VEB Fondi puudutavad auditid uuesti üle vaadata, sest riigikontrolöre ei piira aegumistähtajad.
«Kolmandaks on riigikogul võimalik moodustada vastav uurimiskomisjon, milline mõte teadaolevalt 2004. aastal juba üleval oli,» rääkis Aas. «Riigikogu uurimiskomisjonil on samuti õigus välja nõuda asjassepuutuvad dokumendid ning kutsuda komisjoni ette isikuid, kes võiksid toonastest tehingutest midagi teada.»
VEB Fond on 1993. aastal Eesti Panga juurde loodud organisatsioon, mille abil päästeti Põhja-Eesti Aktsiapank ja Balti Ühispank pankrotist. Nende pankade kontodel Venemaa Välismajanduspangas külmutatud ligi miljard krooni tõsteti VEB Fondi ning nende nõuete eest anti panga klientidele välja sertifikaadid, mille üks kroon oli võrdne ühe krooniga fondis.
Fondi puhul kehtestati põhimõte, et sinna tõstetud kontode omanikud saavad oma raha tagasi proportsionaalselt ehk kedagi ei eelistata teistele. Kuid see põhimõte sai peagi hoobi. Nimelt selgus 1995. aasta 30. jaanuaril Venemaa Välismajanduspangalt saadud kirjast, et need VEB fondi sertifikaadiomanikud, kes on Venemaa residendid, võivad oma külmutatud raha tagasi saada.
5. aprillil 1995 saadetud vastus sellele kirjale ongi dokument, mis võib prokuratuuri hinnangul sisaldada endas võltsimist.
Lisaks rääkis VEB Fondi likvideerija Rein Järvelill hiljuti ajakirjandusele, et mainitud 420 miljonit külmutatud krooni õnnestuski 1997.-1998. aastal Venemaa Välismajanduspangast VEB Fondi sertifikaatide vastu kätte saada.