Kohtutäiturid võivad peatselt saada kohustuse riputada internetti lapsele elatusraha maksmata jätnud vanemate nimed, et neid häbistades raha kiiremini kätte saada.
Rongavanemate nimed võivad internetti jõuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu arutusel olev kohtutäituri seaduse eelnõu sisaldab punkti, mille kohaselt avaldatakse loodava kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel lapse elatusraha maksmata jätnud inimese nimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg) ja võlasumma suurus. Seda juhul, kui täitur pole 60 päeva jooksul raha kätte saanud.
Eelnõu seletuskirja järgi on elatise puhul tegemist avaliku huviga ja seetõttu on õigustatud võlglaste nimekirja avaldamine, et raha kiiremini kätte saada. Kui raha on makstud, peab kohtutäitur andmed kümne päeva jooksul maha võtma.
Kindlad kohustused
Seni on võlgnike nimede avaldamist takistanud just vastava seaduse puudumine. Andmekaitseinspektsiooni avalike suhete nõuniku Elsa Neeme sõnul on aga elatusraha kättesaamine avalikkuse huvides ja seetõttu võib maksmata jätnute nimesid internetis avaldada küll.
«Lisaks põhiõigustele on inimesel kanda ka kohustused, üks neist on kindlasti põhiseadusest tulenev kohustus tagada lapse toimetulek, ülalpidamine ja hoolitsemine,» lausus Neeme.
Pärnu kohtutäitur Eha Nikker polnud siiski kindel, kas võlglaste avalikustamine tegelikult raha kiiremini lasteni viib. Kui inimesel on ametlik töökoht, siis saab kohtutäitur temalt raha kätte. Ent palju on neid, kelle ametlik sissetulek on pisteline või puudub hoopis.
«Mulle tavakodanikuna jääb arusaamatuks, kuidas saab elada tööl käimata,» lausus Nikker.
Ta on kokku puutunud inimestega, kes pole terve iseseisvusaja jooksul päevagi ametlikult tööl käinud. Kui neil ka vara pole, siis ei saagi midagi sisse nõuda ning Nikker ei uskunud, et avalik häbistamine asja kuigivõrd muudaks.
Kohtusse pöörduvad elatusraha nõudmisega vanemad, kes muidu omavahel kokkuleppele ei jõua. Umbes 70 protsendil juhtudest on teise vanemaga kaotatud kontakt ega teata tema elu- või töökohta.
Lastekaitse liidu juhataja Alar Tamm lausus, et kui uuest seadusest abi saab, on tegemist imehea mõttega. Kuid temagi polnud kava tõhususes päris kindel.
Tamme sõnul on mitu võimalust, kuidas panna maksmisest kõrvale hoiduvat inimest oma last toetama. Üheks selliseks oleks näiteks fond, millest riik maksab ise lapse kasvatajale toetust ja nõuab seejärel summa elatise maksmata jätnult sisse.
Mitu võimalust
Niisuguse lahenduse plussiks oleks, et laps ei jää ühelgi hetkel lihtsalt isa kiusu pärast kitsikusse. Ent samas paneb see riigieelarvele koorma, mille kinnimaksmiseks praeguses olukorras raha pole.
Justiitsministeerium loodab, et kohtutäituri seadus jõustub 1. jaanuarist 2010. Lisaks lastele elatise maksmisest kõrvalehoidjate nimede avalikustamisele paneb eelnõu paika ka täpsed tähtajad rahatrahvide ja rahaliste karistuste sissenõudmiseks, loob kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja ja teeb mitmeid muid muudatusi, et võlausaldajaid pankroti- ja täitemenetluses paremini kaitsta.
Elatusraha võlglased
• Eestis on 24 000 ühe vanemaga leibkonda.
• Minimaalne elatiseks väljamõistetav summa on 2175 krooni, aga kui elatise maksjal puudub raha lapse ülalpidamiseks, võib kohus välja mõista ka väiksema summa.
• Kui mullu kahe esimese kuuga alustas politsei 40 kriminaalmenetlust lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise paragrahvi järgi, siis tänavu jaanuaris ja veebruaris on alustatud juba 50 süüasja. Selle eest võib karistada kuni aastase vangistusega.
• Kriminaaluurimise alla sattunud vanemate võlgnevused oma laste ees on prokuratuuri andmetel keskmiselt 20 000 ja 120 000 krooni vahel.
• Pooltel vanematel on raskusi lapse teiselt vanemalt elatusraha kättesaamisega.
Allikas: sotsiaalministeerium, BNS, PM