Parlamendi põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste nentis, et kuna õiguskantsleri hinnangul on riigikogu liikmetelt puutumatuse võtmise kord põhiseadusega vastuolus, siis praegu polegi sisuliselt võimalik saadikuid kriminaalvastutusele võtta.
Õiguskantsler Indrek Teder otsustas täna keskerakondlasest riigikogu liikmetelt Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikupuutumatuse võtmise taotlused riigiprokuratuurile tagastada, sest ehkki nende juures tehtud läbiotsimisteks andis kehtivale seadusele vastavalt loa prokuratuur, on seadus ise tema hinnangul põhiseadusega vastuolus.
Küsimusele, kas õiguskantsleri otsus tähendab, et prokuratuur võib kriminaalasju küll algatada ja menetleda, kuid riigikogu liikmeid pole sisuliselt kriminaalvastutusele võtta võimalik, vastas Maruste, et kui formaalselt vaadata, siis jah. «Nii ta seal kirjutab, kuigi seda ta kirjutab nende kahe juhtumi, mitte teiste võimalike juhtumite suhtes,» lausus ta, öeldes, et iga juhtumit tuleb siiski vaadata eraldi.
Maruste viitas ka, et erandina peab õiguskantsler põhiseaduspäraseks riigikogu nõusolekuta üksikute vajalike menetlustoimingute tegemist esimese astme kuriteo toimepanemiselt tabamise korral. «Ta ju teeb seal ka vihje, et näiteks esimese astme kuriteo puhul, kui keegi on ikkagi kellegi maha löönud ja tabatud, verine nuga käes, siis öelda, et immuniteeti ei saa ära võtta, oleks selge liialdus,» ütles Maruste ja nentis samas, et tegelikult vajab kogu immuniteedi küsimus uut regulatsiooni.
Selle kohta, kas teiste võimalike olevaste või tulevaste kriminaalasjade seisukohast oleks olukorda muutnud, kui riigikogu oleks juba kevadel algatatud seadusemuudatusi kiiremini menetlenud, ei soovinud Maruste oletusi teha. Tema sõnul on olukord natuke keerulisem, kui pealtnäha tundub.
Olukorra lahendusvõimalustest rääkides viitas Maruste, et õiguskantsler ise on juba teatanud, et kaalub erandkorras riigikohtusse pöördumist. Samas saab õiguskantsler seda tema sõnul teha siis, kui riigikogu ei tee ise vajalikke korrektiive. «Tal on täielik õigus seda sammu ette võtta, aga see võtab pikalt aega ja kuna ta oma argumendid on juba meie ette toonud, siis ilmselt oleks mõistlik ja üldistes huvides see, et riigikogu võtaks asjade reguleerimise enda kätte, teeks immuniteedi teema selgeks ja fikseeriks ära, nii et poleks vaja riigikohtusse minna,» lausus ta.
Seejuures avaldas ta arvamust, et kui kevadel algatatud eelnõu muudaks õiguskantsleri poolt põhiseadusvastaseks peetud sätteid ja taastaks seaduses enne mullu 1. septembrit kehtinud olukorra, siis ainult sellest ei piisa. «Endine olukord on siiski kaugel heast lahendusest, seetõttu võib-olla peaksime natuke täpsemad ja sügavamad olema,» ütles ta.
Maruste sõnul on immuniteet mõeldud esiteks liikumisvabaduse ja teiseks sõnavabaduse tagamiseks. «Läbiotsimised, kui võetakse ära arvutid ja nii edasi, on väga tugevas riives riigikogu liikme mandaadi vabadusega ja ka sõnavabadusega,» ütles ta. «Need asjad vajavad süstemaatilist läbimõtlemist ja kaalumist, et saaks selguse majja.»
Tema sõnul on ühelt poolt päevselge, et immuniteet ei tohi muutuda kilbiks mingite õigusrikkumise toimepanemisel. «Teisest küljest ei tohi see immuniteet olla olematu ka selleks, et õiguskaitseorganid lausa sekkuvad juba poliitilisse protsessi või poliitiline protsess on juba manipuleeritav või otse mõjutatav õiguskaitseorganite otsustest,» lisas Maruste.
Esialgsete plaanide kohaselt peaks põhiseaduskomisjon immuniteedi küsimusi arutama 18. oktoobril.