/nginx/o/2008/07/31/61268t1h4316.jpg)
Selle nädala lõpul algavatel Saaremaa noorjahimeeste kursustel osaleb tavapärase ühe naise asemel koguni viis naisterahvast.
Jahilkäimine naiste hulgas üha populaarsem
/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
31. märts 2009, 07:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sellist asja pole ligipiireski veel olnud,» ütles kursusi korraldava Saaremaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Vilmar Rei.
Saaremaa jahimeeste seltsi direktor Ilmo Torn märkis, et jahitunnistust taotleva isiku 3000 krooni maksval koolitusel osaleb umbes 30 osavõtja hulgas tavaliselt vaid üks naine.
«Eelmisel aastal oli üks ja mitmel eelneval aastal pole ühtegi olnud,» rääkis Torn, kelle sõnul on Saare maakonnas praegu kokku kümmekond naissoost jahimeest. Kogu Eesti peale on naiskütte umbes sada.
Jahimeeste seltsi juhtide sõnul on jahindusest huvitatud naisterahvad tavaliselt pärit peredest, kus jahipidamise traditsioonid on au sees, päris võhikuid huvitab loomade küttimine harva.
Kursustel osalejatest on paar tüdrukud juba varem ka Saaremaa jahimeeste eest võistlemas käinud.
«Siis on nendega jutuks olnud, et võiks ju ka jahimeheks hakata ja nüüd on naised siis sellise asja plaani võtnud,» rääkis Ilmo Torn. «Üldjuhul on nii, et kui naisterahvas juba jahimeheks hakkab, siis on tal selleks tõsine huvi või tahtmine,» lisas ta.
Ilmo Torni hinnangul võib naisi julgustada senisest enam jahipidamisega tegelema asjaolu, et Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhiks valiti hiljuti naisterahvas (Hegne Lump).