/nginx/o/2008/09/17/75235t1hf28c.jpg)
Euroopa Üliõpilasliidu (ESU) läbiviidud uuringus torkab Eesti silma riigina, kus ligipääs kõrgharidusele on ebaõiglane ning piiratud.
Uuring: Eestis on ligipääs kõrgharidusele ebaõiglane ja piiratud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Noori, kelle vanematel on kõrgharidus, on Eesti tudengkonnas kaks korda rohkem, kui madalama haridustasemega vanemate lapsi. Seejuures saavad õppetoetusi pigem kõrgelt haritud vanemate võsukesed,» vahendas Eesti Üliõpilaskondade Liit uuringutulemusi.
«Lisaks toob raport välja, et Eesti tudengid kulutavad teiste riikide üliõpilastega võrreldes keskmisest tunduvalt rohkem tunde nädalas tööl käimisele ning majanduslikud raskused on suurimaks mobiilsust takistavaks teguriks,» lisati teates.
Uuringu «Bologna With Student Eyes 2009» kohaselt on Euroopa valitsused ning kõrgharidusasutused läbi kukkunud varem kokku lepitud kohustuste elluviimisel Bologna protsessis.
Üliõpilaste mobiilsuse, sotsiaalse dimensiooni ning tudengite osaluse valdkondades on sisulised reformid algatamata - seda näitab kõige selgemalt asjaolu, et enamikus uuringus osalenud riikidest ei ole sotsiaalne dimensioon tudengite hinnangul valitsuse jaoks prioriteet, kuigi sellise kohustuse on Euroopa haridusministrid endale võtnud.
Üliõpilased ootavad täna ja homme Leuvenis kohtuvatelt haridusministritelt riiklike rakenduskavade loomist Bologna eesmärkide saavutamiseks. Nende hinnangul peaksid riigid viima ellu sotsiaalse dimensiooni arendamiseks võetud kohustused, suurendama üliõpilaste mobiilsust ning ligipääsu ja osalemist kõikidel õppeastmetel.
Uuringuraporti eesmärk oli anda kriitiline ülevaade Bologna protsessi rakendamisest Euroopa riikides selle peamise huvigrupi - üliõpilaste silmade läbi.
Euroopa Üliõpilasliit on Euroopa üliõpilaste katusorganisatsioon, mis esindab üle 11 miljoni üliõpilase.