Lätlased vaatavad eestlastele alt üles

Katri Aivare jõudis oma teadustöös tõdemuseni, et kuigi lätlased pilavad eestlaste pikatoimelisust, suhtuvad nad Eestisse tegelikult palju positiivsemalt kui eestlased Lätisse. Foto: Alo Lõhmus

Eestlased on suutnud lätlased mingi nipiga uskuma panna, et Eesti kuulubki Põhjamaade sekka. Just sellele kujutelmale tugineb Eesti hea maine lätlaste seas.

«Mis sust ikka tahta, sa oled ju pooleldi eestlane, sulle tuleb pikalt seletada,» tavatsevad riialanna Katri Aivare sõbrad ikka nalja visata, kui Katri mõnest asjast kohe esimese hooga aru ei saa. Katri pole sellise lõõpimise peale kunagi solvunud.

Esiteks on ta tõepoolest pooleldi eestlane, pärinedes eesti-läti segaperekonnast. Teiseks on selle ütlemise puhul tegu ühega paljudest lätlaste suus nii tavalistest Eesti-naljadest. Ka puhastverd lätlane võib hõlpsasti saada eestlaseks ristitud, kui ta ilmutab liigset pikatoimelisust.

Ent just sääraste naljade ja eelarvamuste tihe kuulmine tekitas Katri Aivares idee võtta kahe naaberrahva vastastikused stereotüübid tõsisema, lausa teadusliku luubi alla. Kakskeelne perekondlik taust avas selleks ka ideaalsed võimalused. Tänavu kevadel kaitseski ta Tartu Ülikoolis vastava magistritöö.

«Lätis vaadatakse Eesti poole hoolega, Leedu poole aga mitte niivõrd,» ütleb Aivare, kui ühes hubases Riia kohvikus kohtume.

Käes on parajasti see päev, mil Läti majandus kuulutatakse 18 protsendi võrra allapoole kukkunuks. Riia kesklinnas on sellest siiski raske aru saada. Kohvikutes sumisevad lõunastajad, tänavatel koperdavad turistid. Kohv on Riia kohvikutes endiselt esmaklassiline.

«Eestil on lätlaste silmis olemas strateegiline positsioneering Põhjamaana, Skandinaavia maana. Või vähemalt arvatakse, et Eestil on konkreetne eesmärk selleks saada. Läti aga ei ole Põhjamaa ega ole ka Poola moodi Kesk-Euroopa,» sõnastab Aivare ühe peamise imagoloogilise erinevuse, mis lätlaste meelest meie riike eristab.

Kriitilised eestlased

Oma uuringus analüüsis Aivare esmalt teise riigi kohta kasutatavaid väljendeid ja hinnanguid Eesti ja Läti suuremates lehtedes (vastavalt siis Postimehes ja Dienas), lisaks intervjueeris ta mõlema rahvuse liikmetest fookusgruppe.

Juba pealiskaudselgi vaatlusel paljastab meediaanalüüs vastastikuse suhte ebavõrdsuse. 2003. aastal kirjutas Postimees Läti kohta vaid 36 artiklit, Diena tegi Eesti teemadel aga 198 lugu. 2008. aastaks oli meie leht küll kõvasti järele rebinud ja möödagi läinud: 232 artiklit lätlaste 120 loo vastu. Kuid kahjuks käsitas Postimees sel perioodil Lätit palju negatiivsemalt kui naabrite Diena meid: tervelt 40 protsenti Postimehe lugudest olid negatiivse tooniga. Diena Eesti-lugudest olid vaid veerand negatiivsed.

Märksõnadest, millega Postimees lätlasi kostitas, jäid uurija sõelale: terasemad, kannatamatud, ebaaupaklikud, töödrügavad, maalähedased, raskepärased koostöö- ja suhtluspartnerid. Läti riigiga seostas Postimees järgmisi mõisteid: koostööpartner, poliitilised probleemid, majanduskriis, Vene mõju, head suhted Eestiga, Baltimaade nõrgim lüli.

Diena vastas samal ajal niisuguste märksõnadega Eesti kohta: põhjanaaber, Soomele lähedane, Vene peksupoiss, läbikukkunud integratsioon, Venemaa peavaenlane, tugeva selgrooga, Lätist edukam, eeskuju Lätile, majanduskasv ja kõrge elatustase, on ennast tõestanud, pioneer tehnoloogia vallas.

Sama muster ilmnes ka fookusgruppide intervjuudes, kus osalistel paluti nimetada esimese hooga pähe kargavaid sõnu, mis naaberriigiga seonduvad (vt tabel). Lätlaste stereotüübid Eesti ja eestlaste kohta on positiivsed, meie riiki peetakse põhjamaiselt turvaliseks ja arenenuks. Eestlaste kui rahvuse domineeriva iseloomujoonena nähakse aeglust, kuid sedagi võib võtta tunnustusena (aeglus on seotud eestlastele omase sihikindluse, ratsionaalsuse ja ettevaatlikkusega).

Stereotüüp on tunnustus

Kuid eestlastel lätlaste kohta stereotüüpe… peaaegu polegi. Kujutelma kuuest varbast lätlaste jalgadel ei saa ju võtta väga tõsiselt. Eestlased kirjeldavad Lätit ajaloolise naabrina ja Balti perekonna liikmena, keda valida pole teatavasti võimalik.

«Lätlastel on Eesti ja eestlaste suhtes palju tugevamad stereotüübid kui vastupidi. Rahvas, kes vaatab teise suhtes alt üles, kujundab teise kohta ka intensiivsemad stereotüübid,» selgitab Aivare.

Küsin talt, kas lätlasi võib pidada ainsaks rahvaks, kes arvab Eesti Põhjamaade hulka (põhjamaalased ise on selles osas teatavasti ettevaatlikud).
«Mõnes mõttes tõesti,» vastab uurija. «Seda peegeldavad eestlaste kohta levinud stereotüübid: eestlased on aeglased, kuid seksikad.»

Aivare sõnul usuvad lätlased, et Eestis pakub riik suuremat sotsiaalset turvalisust arenenuma sotsiaal- ja meditsiinisüsteemi, paremate ülikoolide ning ka korralikuma teedevõrguga. «Lätist Eestisse sõites on kohe tunda, millal algab Eesti: buss enam ei raputa,» naerab Aivare.

Enesekiituse tähtsusest

Eestlaste pisut ennasttäis ülesastumised, nagu näiteks Lätile raha pakkumine või ETVs Läti hädade kohta valmistatud pilkelaul, tekitavad lõunanaabrite hinges aga suurt ahastust. «Inimesed ütlevad: alustasime ju ühelt positsioonilt, ja kus me nüüd oleme! Mida on Läti kõik need aastad teinud?!»

Teisalt, rahapakkuminegi pöörati peagi eestlaste pihta lennutatavaks pilkenooleks. «Eesti on nii aeglase mõtlemisega, et Lätile raha pakkudes polnud veel taibatud, et raha läheb kohe ka endal tarvis,» kõlab see nali.

Võib-olla pole aga vale öelda, et eestlased on ennast edukaks rääkinud, ja mitte ainult lätlaste silmis. Oma töös viitab Aivare lätlaste üsna troostitule ettekujutusele omaenda rahvuse võimetest. Üllataval kombel selgub, et seda on kultiveerinud Läti enda riigijuhid.

«Meie poliitilise eliidi kõnedes on vähe positiivsust. Vaid president Vaira Vīke-Freiberga ütles kord laulupeokõnes, et koos oleme suured ja suudame kõike teha. See oli üks esimesi kordi, kui poliitik midagi positiivset ütles. Teised räägivad oma kõnedes ikka, et kõik on alles ees, palju asju tuleb veel teha, enne kui elu heaks läheb,» arutleb Aivare. «On oluline, et poliitikud rõhutaksid rahva meie-tunnet. Need Eesti presidendi kõned, mida olen kuulnud, on olnud üsna positiivsed.»

Eestlaste ja lätlaste stereotüübid

Eestlaste assotsiatsioonid

LÄTI KOHTA
• Riia
• Halvad teed
• Pole saari
• Ventspils
• Saldejums
• Karums



LÄTLASTE KOHTA
Kuus varvast
Armastavad kala süüa
Meie armastame neid
Nad on nagu onupojad – imelikud, kuid me armastame neid
Sugulasi ei saa ju valida

Lätlaste assotsiatsioonid

EESTI KOHTA
• Edukas äri ja tööstus
• Arenenud sotsiaal- ja meditsiinisüsteem
• IT-sfäär
• Spaad
• Saared
• Munamägi
• Tartu Ülikool
• Nõukogude mälestused
• Liköör Vana Tallinn
• Kama
• Lätist edukam


EESTLASTE KOHTA
• Blondid, heledate juustega
• Mittesuhtlejad
• Aeglased (kontakteerumisel)
• Ratsionaalsed
• Ettenägelikud
• Strateegilised
• Patriootilised
• Ettevaatlikud
• Otsusekindlad
• «Sexy Eesti poiss»
• Paremad kui lätlased
• Rohkem skandinaaviapärased