3. veebruar 1939 – 17. juuli 2009
Lahkus pikaaegne raadiohääl Toivo Makk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes teadis, kes mitte, et paratamatu võib juhtuda. Toivo ise vast teadis, kuid ei lasknud sel varjutada suhtlust sõpradega. Ta oli ikka seesama Toivo Makk – nagu oma parimail päevil Eesti Raadios.
Suhtlemisaldis seltskonna hing, hea huumorimeelega – ajakirjanik, kes kergesti kontakti leidis. Kuulus sellesse mehisesse perioodi, kus «Päevakajasse» oli koondunud vaat et Eesti Raadio tugevaim reporteri-koosseis.
Toivo oli hingelt, südamelt ja hariduselt looduseinimene, kes toimetuserahva põnevatele looduserännakutele vedas. Küllap on neid, kes teavad, et Toivo kunagi ka Eesti võrkpalli noortekoondisse kuulus. Meelde jäävad tema laulupeoülekanded ning suured saatesarjad, kas või JoTe tervisejooksu kursus, mis elavat vastukaja leidis. Tal jätkus nii ideid kui ka energiat.
Toivo oli kui loodud otsesaate-reporter. Ta tundis end rahva hulgas hästi ja vabalt, kuid mütsiga lööma ei läinud ta iial. Toivo tegi tõsist tööd. Valmistus põhjalikult nii tunde kestvaks otseülekandeks kui mõneminutiliseks lõiguks «Päevakajas». Ja talle oli antud raadiotöö jaoks oluline kingitus – päris eriline hääl. Raadiohäält peab kuulaja uskuma ja usaldama.
Aastaid ja aastakümneid Toivo Makiga Raadiomajas kõrvuti töötanud kolleegid meenutavad ja mäletavad inimest. Raadiokuulajatele jääb unustamatu hääl.