Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul võis riigikogu eirata põhiseadust, kui seadustas kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise turvalisuse tagamisel ja teatud kuritegude ennetamisel.
Teder kahtleb kaitseväele ja Kaitseliidule antud õiguste seaduslikkuses
1. september 2009, 12:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna riigikogule oma 2008. aasta tegevusest ülevaate andnud Teder on kriitiline kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise osas vastuvõetud hädaolukorra seaduses, teatas õiguskantsleri kantselei.
«Analüüsin ning kujundan oma seisukoha, kas põhiseadusega on kooskõlas kaitseväe ja kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisele, ilma et tegu oleks hädaolukorra või eriolukorraga, ning kas kaitseväele ja Kaitseliidule saab anda teatud kuritegude ennetamise ja tõkestamise ülesannet koos õigusega kasutada vahetut sundi politseiga võrdsetel alustel», ütles Teder.
Kehtivas seaduses on kaitseväel ja kaitseliidul näiteks lubatud terrorikuriteo, riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiruumi tungimise, rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele suunatud ründe, diplomaatilist puutumatust omavale maa-alale, hoonesse ja ruumi tungimise ennetamine või tõkestamine.
Riigikogu kiitis hädaolukorra seaduse heaks tänavu juuni keskel. Samad põhimõtted kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise osas on kavandatud ka riigikogus veel arutamisel olevas korrakaitseseaduse eelnõus.
Teder märkis samas, et korrakaitseseaduse eelnõus plaanitud avaliku korra kaitse kui riigi ülesande laia volitusnormiga eraõiguslikele isikutele ja kohalikule omavalitsusele üleandmine on lubamatu. Eelnõu kohaselt saaks näiteks turvafirmadele anda politsei pädevusse kuuluvatest ülesannetest avalikus kohas käitumise nõuete järgimise kontrolli ja osalemise isiku- ja varavastaste süütegude ennetamisel ja tõkestamisel.
Tervisevaldkonnas on Tederi sõnul näiteks lahendamata ravikindlustuseta isikutele perearstiteenuse kättesaadavus. Kuigi Vabariigi Valitsus arutas ravikindlustuseta isikutele ravikindlustuse laiendamise variante 2008. aasta aprillis, ei võimalda lahendusi ellu viia 2009. aasta eelarve rahaline kate, teatas õiguskantsleri kantselei.
«Mõistes riigi rahalist kitsikust, on siiski kaheldav inimeste põhiõiguse tervise kaitsele piiramine vaid rahanappusest tulenevalt,» sõnas õiguskantsler. «Siinkohal tuleb vaadata sotsiaalministeeriumi poole, kelle ülesanne on leida probleemi lahendamiseks muid paindlikke alternatiive.»
Ühtekokku esitati õiguskantslerile mullu 2 566 avaldust, mis on tunamullusega võrreldes 11,3 protsenti enam. Õigusakti vastuolu põhiseaduse või seadustega tuvastas õiguskantsler mullu 18 korral.