«Eesti keeles, pea sa meeles!» sõnavad Jõekääru laagri kasvatajad ka kõige tasasema ingliskeelse sumina peale. Isegi öisele pasteerimise missioonile minnes tuleb kõnelda üksnes emakeeles.
Suvelaager ühendab väliseestlasi
8. juuli 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeval avas taas uksed Torontost 100 km põhja pool asuv väliseestlaste rajatud Jõekääru suvelaager. Tegemist on ühe suurema ja vanima piiritaguse suvekoduga, kuhu 5–15-aastased väliseestlased kogu maailmast kogunevad.
Tänavu on suvekodus kasvandikke 54 ning kasvatajaid 14. Varasematel aastatel on lapsi olnud isegi mitusada. Niisama logeleda neil laagris ei lasta, äratus on juba kell 7.30. Järgneb hommikuvõimlemine ja tarede koristamine, lipu heiskamisel lauldakse Eesti ja Kanada hümni.
Lapsed õpivad laagris nahatööd ja kunsti ning teevad sporti. Ning mõistagi tuleb kõigil läbi teha ristimisprotseduur ehk siis vette viskamine.
26-aastane Jüri Kimsto on Jõekäärus veetnud kümme suve järjest – alguses kasvandikuna, nüüd peakoka ning juhatuse liikmena.
Toronto lähedal Cambridge’is elav ja kolmandat aastat raamatupidamist õppiv Kimsto ütles, et laagris osalemine on tal aidanud emakeeleoskust säilitada. «Mu eestikeelne kääne on pärast laagrit kohe palju parem kui suve alguses,» selgitas ta.
Kimsto ise ega tema vanemad pole kunagi Eestis käinud – Eestis sündisid tema vanavanemad.
«Tahan kangesti Eestisse tulla,» ütles Kimsto. «Seni pole mul aega olnud, aga järgmisel aastal teen aega. Mu vanemad tuleksid ka hea meelega kaasa, kuid see on rohkem rahaline küsimus. Raha, töö – ja noh, kuni me väikesed olime, oli neil raske kolme lapsega kuskile minna.»
Kimsto-suguseid on Jõekäärus palju. Nad külastaksid meelsasti oma kauget kodumaad, kui elu seda ainult lubaks. Seniks kuni Eestisse ei pääse, on aga suvelaagris siiski võimalik ühist kultuuritausta jagada. Samuti ei tarvitse seal omaealiste ees karta eesti keeles kõnelemist.
Jõekääru laager
• Laager sai alguse 1953. aastal, kui sõjapagulaste loodud Toronto Eesti Naiste Liit ostis väikesesse Udora külasse maalapi, mis jaotati 150 eestlase vahel suvilakruntideks.
• Jõekääru laagrit toetab Eesti Sihtkapital Kanadas, Toronto lähistel on veel Seedrioru laager.
• Väliseestlasi on kokku ligi 160 000, Torontos aga 12 000.
• Jõekääru laager kestab neli nädalat, osavõtutasu on 300 Kanada dollarit nädalas.