Harjumaa Padise külapoe müüja Mari Orro on väga tige. «Meie küla suretatakse niimoodi lihtsalt välja!» kinnitab ärritunud naine.
Juba läksid apteek ja postkontor, nüüd kaovad tuletõrjujad – küla sureb välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal kadusid külast apteek ja postkontor, ära viidi küla ainus pangaautomaat. Ning nüüd ähvardab sulgemine kohalikku tuletõrjekomandot, sest siseministeerium peab oma valitsemisala personalikulusid 7,7 protsendi võrra kärpima.
Siseministeeriumi pressinõuniku Kristina Kareva sõnul saab kulusid vähendada aga ainult personalikulude arvelt, sest muud kulud suurenevad nagunii.
Ning üks viis personalikulude vähendamiseks on sulgeda väiksemad tuletõrjekomandod, nagu näiteks Padise oma, kus töötab nagunii ettenähtust vähem inimesi.
Eile Padise komandos valves olnud vanempäästja Arvo Nordströmi sõnul ei oleks pritsumeeste laialisaatmine hea, sest siis peaks mees hakkama tööl käima kodukohast viiekümne kilomeetri kaugusele jäävas Paldiski tugikomandos.
Padise komando töötab üksnes suvel, kustutades ennekõike metsatulekahjusid ning käies abis Keila ja Paldiski tuletõrjujatel. Vahetuses töötab korraga üks inimene.
«Viimane väljakutse oli meil kaks päeva tagasi, ja näiteks kolme päeva eest käisin Vasalemmas liipreid kustutamas,» ütles Nordström.
Mehe sõnul on komando vajalik, sest kulupõlenguid ja väiksemaid metsakustutamisi tuleb ette sageli. Enamik väljakutsetest tähendab siiski Keila või Paldiski komando abistamist.
Säästa saab palgaraha
Kristina Kareva sõnul pole ka siseministeerium tegevuskulude vähendamisega päri just seetõttu, et see tooks kaasa turvalisuse olulise vähenemise ning hukkunute ja vigastatute arvu suurenemise.
Samas nentis ta, et kui siseministeeriumilt kulude vähendamist nõutakse, neil muud teed ei ole. «Tuleb teha ümberpaigutusi – mõned politseiosakonnad muuta konstaablipunktideks, kordonid ja komandod sulgeda,» lausus Kareva. Mingil juhul ei puututa aga näiteks Eesti idapiiri valvamist.
Politseiametis on 3403 ametikohta, nende vähendamine 7,7 protsendi võrra tähendaks umbes 260 ametikoha kaotamist. Piirivalves oleks koondatavate arv 120 ringis ja päästeametis umbes 150, kuigi siseministeeriumis on räägitud ka suuremast koondatavate arvust.
Postimehe andmetel võib kulude kärpimine tähendada politseiosakondade kadumist Võrust, Jõgevalt, Kärdlast ning Harjumaal Sauelt ja Maardust. Võru asemel jääb politseijaoskond Põlvasse, sest seal on uus maja, Võrus vana.
Päästekomandodest ähvardab sulgemine esmajärjekorras väiksemaid, maakohtade komandosid, kus pole praegugi piisavalt mehi, et pidevalt kolmemehelist meeskonda valmisolekus hoida. Kui välja jätta väikesaarte komandod, on selliseid komandosid 34, millest enamikku ähvardaks sulgemine.
Endine siseminister Ain Seppik Keskerakonnast leidis, et siseministeerium saab kulusid kärpida ka koondamisteta. Säästa saaks aga peamiselt kütusekulude arvelt. Suuremad koondamised tähendaksid Seppiku sõnul kogu süsteemi kokkuvarisemist.
Ministrid valmistuvad
Koondamised on kõneks ka teistes ministeeriumides. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder lausus, et kuna palku vähendada ei saa, tuleb koondada. Eelmisel aastal koondati põllumajandusministeeriumist üks asekantsleri koht, järgmisel aastal tuleb tema sõnul personali vähendamisega jätkata.
Ka keskkonnaminister Jaanus Tamkivi nõustus, et koondamine võib vajalikuks osutuda. «Saame hakkama. Valus on, aga raha ei saa kulutada rohkem, kui seda on,» ütles Tamkivi, kelle sõnul on keskkonnaministeeriumis võimalik palgakulu vähendada ka lisatasude ja preemiate arvelt.
Majandusminister Juhan Parts kaotas hiljuti oma ministeeriumi haldusalas 108 töökohta, millel keegi ei töötanud. Parts avaldas lootust, et ametnikke saab tõhusamalt tööle panna, sest töö tuleb ära teha.
Välisminister Urmas Paet lausus, et koondamine on võimalik, ent ei soovinud sellest lähemalt rääkida. Justiitsminister Rein Lang keeldus kommentaaridest.
Kommentaar
Tõnis Lukas, haridusminister:
Rahandusministeeriumi praegune kokkuhoiuplaan näeb ette, et haridus- ja teadusministeerium peaks kaheksa protsenti tegevuskulusid kokku hoidma ka riigikoolide pealt, mis võib äärmuslikul juhul kaasa tuua vajaduse vähendada õpetajate arvu.
Kaheksa protsenti saab tegevuskulusid kärpida ministeeriumi ja selle allasutuste arvelt, mis võib kaasa tuua ametnike koondamisi.
Riigikoolide ja teadusasutuste eelarve kallale minna aga ei saa. Mina olen õpetaja ja olen valmis kümneid kordi üle selgitama: koolides pole võimalik raha vähendada.
Õpetajate koondamine pole võimalik, sest õppekava paneb paika, mida tuleb õpetada, ja seetõttu ei saa matemaatika või kehalise kasvatuse õpetajat lihtsalt ära koondada. Eestis on kümneid otse riigile alluvaid koole, paljud neist erivajadustega lastele.
Kristina Kareva, siseministeeriumi pressinõuni:
Valitsusele esitatud eelarvekärpe ettepaneku alusel vähendatakse siseministeeriumi valitsemisala tegevuskulusid 139 miljoni krooni ehk umbes 3,9 protsendi võrra.
Järgmisel aastal kasvavad kulutused sisejulgeolekule võrreldes tänavusega vähemalt 66 miljoni krooni võrra.
Sellest 32 miljoni võrra suurenevad kulutused kütusele; mootorikütuse kallinemise tõttu tuleb juba tänavu aasta lõpus autode kasutamist oluliselt piirata.
7,3 miljoni krooni võrra kasvavad kulutused juba kasutusele võetud sõidukite liisingumaksetele (uusi autosid ei liisita) ning vähemalt 27 miljoni krooni võrra kasvavad rendi- ja kommunaalmaksed.
Kui arvestada, et siseministeerium peab kokku hoidma 139 miljonit krooni ja samas kasvavad kulud 66 miljoni krooni võrra, on ministeeriumil puudu 205 miljonit krooni. Seda puudujääki saab korvata ainult personalikulusid vähendades.
Siseministeeriumi valitsemisalas on tänavu personalikuludeks ette nähtud veidi enam kui 2,6 miljardit krooni, millest 205 miljonit krooni moodustab umbes 7,7 protsenti.