Optimismi lainel koostatud riigieelarve kärpimine valmistab Läti võimudele peavalu. Koondamisteate võib saada tuhatkond avaliku sektori töötajat.
Lätlastel on keset suve eelarve kärpimisega tuli takus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasiku sõnul on Eesti ja Läti arengud viimastel aastatel olnud küll sarnase dünaamikaga, kuid Läti majanduse tasakaalustamatuse näitajad on olnud siiski suuremad.
«Eesti majanduse kohandumine algas mõnevõrra varem kui Lätis, kuid ka Lätis on see kiirelt toimumas, kuna riigieelarve tehti optimistlike prognooside valguses,» ütles Kaasik.
«Lätis avastati alles mai lõpus, et eelarve vajab kärpimist ja majandusseis on muutunud,» kommenteeris valitsuse otsust politoloog Veiko Spolitis, kes kritiseeris Läti riigijuhtide aeglast tegutsemist. «Samal ajal kui Eestis juba eelarvekärbetega tegeleti, oli Läti valitsusele oluline korruptsioonitõrje büroo juhi vahetamine,» lisas ta.
Läti valitsus võttis eile vastu negatiivse lisaeelarve, millega riigi plaanitud aasta tulusid kärbitakse 235 miljonii lati võrra(5 230 959 000 krooni) ning kulusid 82 miljoni lati võrra
(1 825 270 800 krooni).
Kokkuvõttes tähendab see, et eelarve esialgu plaanitud 161 miljoni lati (3 583 763 400 krooni) suurusest ülejäägist peaks aasta lõpuks alles jääma kõigest kaheksa (178 075 200 krooni) ehk 0,05 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, teatas eile Läti rahandusministeerium.
«Eelarve jääb tasakaalu ega ületa kulusid,» selgitas rahandusminister Atis Slakteris Läti Rahvaerakonnast uudisteagentuuri LETA vahendusel. Lisaks kulude kärpimisele mahutati ära ka uued kulutused – nii lepiti veel kokku, et 88 miljonit latti (1 958 827 200 krooni) läheb pensionitõusuks, 10 miljonit latti (222 594 000 krooni) ühistranspordiga tegelevatele firmadele ja 1,5 miljonit
(33 389 100 krooni) põllumeestele, et kompenseerida neile diislikütuse maksu tõusu.
Valitsus ootab, et parlament nende ettepanekud 14. juulil ka heaks kiidab, et seejärel teenitud suvepuhkusele suunduda.
«Kogu eelarve kärpimise arutelu on toimunud üsna salaja,» väidab Lätis elav Spolitis. Kui peaminister Ivars Godmanis Läti Tee parteist parlamendi ees välispoliitikast ettekannet pidas, päris opositsioon aru ka uue negatiivse eelarve kohta, kuid vastuseid ei tulnud, kommenteeris ta.
Spolitise sõnul on säärane salatsemine, kus palutakse, et peaminister saaks kritiseerimatult tööd teha, üpris ebademokraatlik, pealegi puudub rahval info selle kohta, kust täpselt kokkuhoid tulema peaks.
Läti rahandusministeeriumi teatel tuleb suurem osa kärbetest avalikust sektorist, mis tähendab vabade töökohtade vähendamist, halduskulude kokku tõmbamist ja suurte riigihangete ärajätmist.
«Kõik ministeeriumid pidid oma kulusid vähendama 5,91 protsendi võrra,» teatas Postimehele rahandusministeeriumi pressiesindaja Diana Berzina. Tema sõnul sai suurem osa ministeeriumidest oma ülesandega ka hakkama.
Näiteks tervishoiuminister Ivars Eglitise sõnul vähendati tema ministeeriumi eelarvet aga 13,25 protsenti ning töötajate hulka üle viie protsendi.
BNSi teatel otsustas valitsus külmutada ka 2009. aasta aprillini ministrite ja ministeeriumide parlamendisekretäride palgad ning lükati edasi peaministri enda parlamendisekretäri ametisse määramine, mis kehtestati alles 1. juulil jõustunud seadusega.
Kaugemas plaanis said kõik ministeeriumid endale lisaülesandeks kaaluda, kuidas vähendada oma ametnikkonda viie protsendi võrra. Ajakirjanduse andmeil tähendaks see kokku umbes 1000 ametniku koondamist.
Neid ettepanekuid oodatakse aga alles augusti keskpaigaks.
«Siis on võimalik vastata ka ühe või teise ministeeriumi efektiivsuse küsimusele,» märkis Berzina ministeeriumide arvu võimaliku vähendamise kohta.
Läti ajakirjandus on rääkinud võimalusest, et kaotatakse üks ministeerium ning kolme portfellita ministri kohad.
Kuigi tavakodanikud peamiselt riigi kulusid puudutavaid eelarvekärpeid kuidagi mõjutada ei saa, on nad siiski majandusseisu pärast mures.
Viimase Eurobaromeetri küsitluse kohaselt ei usalda lätlased oma valitsust. Nii arvab 60 protsenti Eesti ja 52 protsenti Leedu elanikest, et asjad liiguvad riigis õiges suunas. Lätis on samal arvamusel aga vaid 40 protsenti. «Küsitlus näitas, et elanikud on mures suure inflatsiooni pärast, mis praegu küünib 17 protsendini,» sõnas Spolitis.
Kosmeetikafirma Dzintars juht Ilja Gercikovs arvas ajalehele Telegraf antud intervjuus koguni, et sügiseks jõuab niigi Euroopa kõrgeim inflatsioon 22 protsendini. «Valitsus pole teinud ühtki otsust, mis inflatsiooni vähendada aitaks,» ütles ta.