Peale välisstaaride saju pakutakse Eesti inimesele üha enam ka pärimusmuusikat: pärast äsjast Võru Folki ootavad järge Viljandi, Hiiumaa ja Käsmu.
Eestimaa suvi jätkub folgirütmis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti vanima, järgmise nädala lõpul juba 16. korda toimuva Viljandi pärimusmuusika festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul peab selleks, et ühele muusikafestivalile «folk» nimeks panna, korraldajatel mõjuv põhjus olema.
«Meie festivali ülesanne on pärimusmuusika propaganda ja selle koha leidmine ühiskonnas,» kinnitas Kiviberg.
«Näiteks Hiiu Folgi korraldaja Astrid Böning on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvamuusika eriala vilistlane ja küllap tema juba teab, miks ja kuidas sellist festivali teha,» rääkis Kiviberg ja lisas, et Võru Folk on üles ehitatud hoopis tantsule ning folkloorirühmadele.
Märksa sapisem on Kiviberg aga augusti algul aset leidva Viru Folgi vastu.
«See ei ole pärimusmuusika festival, vaid kasutab terminit, mis on teatud hulgale eestlastest tuttav,» ütles Kiviberg.
«Pärimusmuusika festivalil ei astu üles lihtsalt head muusikud, nagu Siiri Sisask, Chalice või Dagö, sest neil ei ole eesti muusikalise pärimusega mingit pistmist,» selgitas Kiviberg erinevust.
8.–10. augustini Käsmus esimest korda peetava Viru Folgi eestvedaja Ülle Rajasaar rääkis, et nad vaielnud ka isekeskis, kas panna ürituse nimeks just Viru Folk, ning ega see mõne muu festivali nimega liiga sarnane ei ole. Tema sõnul on Viljandi pärimusmuusika festival üleüldine hiiglaslik rahvapidu, kuhu lähevad noored ja vihased muusikafännid, aga Viru Folgile tulevad vanemad ja majanduslikult stabiilsemad inimesed.
«Meie kasuks räägib see, et hea muusikaelamus on võimalik saada olukorras, kus su ümber ei tungle paarkümmend tuhat inimest,» ütles Rajasaar.
10.–13. juulini peetud Võru Folgi korraldaja Peeter Laurson tõdes, et vaid pikema traditsiooniga festivalidel, nagu Viljandi ja Võru, on välja kujunenud oma kindel publik.
«Külastama peaks mõlemat, sest Viljandis on esikohal bändid ja pilliõpe, aga meil tants,» rääkis Laurson.
Homme algava ja neli päeva kestva rahvamuusikapeo Hiiu Folk korraldaja Astrid Böning ütles, et nende festivalil on nelja aasta jooksul välja kujunenud oma nägu ja publikut on piisavalt.
«On selliseid inimesi, kes võivad käia kõigil folkidel, aga on ka valivamaid. Hiiumaal saab avastada selle paiga pärimuskultuuri ja tegevust jätkub kõigile,» selgitas Böning.
Neiu märkis, et kindlasti tasuks nende peol tulla kuulama helilooja Erki Sven Tüüri kava, mis on valminud spetsiaalselt Hiiu Folgi jaoks.
Eesti suvised Folgipeod
• 10.–13. juuli – Võru Folk
• 17.–20. juuli – Hiiu Folk
• 24.–27. juuli – Viljandi pärimusmuusika festival
• 8.–10. august – Viru Folk Käsmu