Olukorras, kus inflatsioon riigis on kapanud kõrgemale kui kunagi varem pärast 1990. aastate alguse majanduskrahhi, asub Soome valitsus elanike ostujõu parandamiseks makse kärpima.
Soome asub julgelt makse kärpima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile Tallinna külastanud Liisa Havana pidi tõdema, et hinnad tõusevad Soomes praegu kiiremini kui pensionid.
«Elu läheb raskemaks, aga küll me hakkama saame,» nentis ta. «Proovime vähem autoga sõita ja mitmelt poolt mujaltki annab kokku hoida.»
Krokodillipisaraid ei valanud ka tema kaasmaalane, majandustudeng Atte Hujanen. «Mul on väga suur usk Soome majandusse ja ma ei usu, et praegune langus minu või teiste keskklassi inimeste igapäevast elu väga mõjutab,» nentis ta.
Otsekui vastuseks sellele väitele lubas Soome valitsus vähendada põhjanaabrite maksukoormust kahe aasta jooksul 1,1 miljardi euro (17,2 miljardi krooni) võrra.
Tõsi, eksperdid hoiatavad, et olukorras, kus kõrge inflatsioonimäär (juunis 4,4 protsenti) õõnestab inimeste ostujõudu, võivad hinnad maksukärbete tõttu veelgi tõusta.
Soome rahandusminister Jyrki Katainen kinnitas aga eile, et kütuse ja toiduainete hinnad on juba lae saavutanud ning ennustas inflatsiooni vähenemist järgmise aasta lõpuks kahe protsendini.
Olulisimat maksukärbet kavandab valitsus seejuures just toiduhindade osas – ettepaneku kohaselt alaneks 2009. aasta oktoobrist toiduhindade käibemaks 17 protsendilt 12ni.
«Meie sõnum on, et mingiks tohutuks muretsemiseks pole põhjust,» sõnas Katainen ajalehe Helsingin Sanomat teatel. Ministri arvates ei suurenda kavandatavad maksukärped inflatsiooni, vaid kasvatavad elanike ostujõudu.
Soome statistikaameti esmaspäeval avaldatud uuring näitas, et soomlaste pessimism riigi majanduse tuleviku suhtes on süvenenud, olles süngeim pärast 1990. aastat.
Vaid 12 protsenti vastanutest uskus, et Soome majandusolukord järgmise aasta jooksul paraneb. Ligi pooled ennustasid asjade halvenemist.
Viimastel aastatel nelja-viie protsendi juures püsinud majanduskasv aeglustub vaatlejate hinnangul tänavu ilmselt 2–2,5 protsendini.
Veel kevadel ennustasid eksperdid, et Soome majandus elavneb juba sügisel. Murettekitavate näitajate kõrval mõjus hea üllatusena eilne teade, et oodatust kiiremini kasvanud tööhõive toob Soome riigikassasse tänavu ligi pool miljardit eurot enam maksutulu kui valitsus ennustas.
Mullu tegevuskava koostades eeldas valitsus, et tööhõive suureneb tänavu 10 000 inimese võrra. Aasta esimesel poolel on töötajate arv aga eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenenud koguni 50 000 inimese võrra, teatas ajaleht Aamulehti.
Soome majandusuuringute keskuse juhataja Seija Ilmakunnas tõdes Aamulehtile, et ehkki tööhõiveolukorra paranemine võib aasta lõpu poole jahtuda, lisandub tänavu ligi 40 000 uut töötajat.
«See on juba niivõrd suur erinevus [varem ennustatust], et sellest võib [maksutuluna] tulla koguni poole miljardi euro suurune lisasumma riigi eelarvesse,» märkis Ilmakunnas.
Tema sõnul aitavad lisaks suurenenud kaubavahetusele Soome majandusel praegu eriti kasvada majutus- ja toitlustusettevõtted. «Kui 1990-ndate majanduskasv põhines eeskätt ekspordil, siis nüüd on teiseks kasvumootoriks tõusnud sisemaine tarbimine,» märkis Ilmakunnas. Vaatlejate hinnangul pole selles olukorras Soomel majanduslangust seega vaja karta.
Ilmakunnas soovitab poliitikutele tasakaalukat käitumist. «Riigi vaatevinklist kujutavad maksukärped päästeoperatsiooni [elanike] ostujõu säilitamiseks.
Palgasaajad mõtlevad, et ostujõu osas riski pole, kui valitsus neile makse alandades alati vastu tuleb. Nüüd on riik ilmselt ettevaatlik säärase signaali andmisega,» spekuleeris Ilmakunnas.
Valitsuse kava
• Kärpida tulumaksu 1,1 miljardi
euro võrra. Keskmist palka saavale soomlasele tähendaks see kuus umbes 30 eurot (470 krooni) lisaraha.
• Alates 1. oktoobrist 2009 vähendada toiduainete käibemaksu
17 protsendilt 12ni. Valitsuse hinnangul läheb see riigile maksma ligi 500 miljonit eurot.
• Tõsta tubakaaktsiisi 10 protsenti. 20 sigaretiga suitsupaki hind tõuseks umbes 30 eurosendi võrra.
• Suurendada lapsetoetust alates kolmandast lapsest kümne euroni kuus.
• Madalamaid vanemapalkasid tõsta 160 euro võrra.
Allikad: Aamulehti, Iltalehti, YLE