Gruusia süüdistab Venemaad etnilises puhastuses ning on kaevanud agressori rahvusvahelisse kohtusse. Lõuna-Osseetia liider kinnitas aga avalikult grusiinide hävitamist.
Gruusia tahab uurida venelaste sõjakuritegusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast Tshinvali ja Osseetia külade hävitamist purustasime kõik Gruusia külad, teatas Lõuna-Osseetia venemeelne juht Eduard Kokoitõ intervjuus ajalehele Kommersant.
«Mida me peaksime siis tegema, laskma neil sealt meie pihta lasta? Tulistada meid jälle selga ja meie inimesi häbistada? Me ei lase sinna enam kedagi tagasi,» hoiatas Kokoitõ. Rohkem kui 18 000 Osseetia põgenikku Gruusiast on nüüd Põhja-Osseetias. Nad viiakse tema sõnul Lõuna-Osseetiasse tagasi.
«Maailma silmis viivad Vene väed läbi etnilist puhastust,» teatas oma neljapäevaõhtusel pressikonverentsil Gruusia president Mihhail Saakašvili.
Tema sõnul ei tapetud grusiine halastamatult mitte ainult gruusia külades Lõuna-Osseetias, vaid ka Goris ning Abhaasias Kodori oru piirkonnas.
Julmad tapatalgud
«Ma süüdistan Venemaa valitsust teadlikus etnilise puhastuse poliitikas ja võin seda tõestada rahvusvaheliste organisatsioonide abiga. Meil on 1400 erinevat teadet julmadest rünnakutest, tapatalgutest ja vägistamistest,» lausus Saakašvili.
Selline barbaarne tegevus peab lõppema, ütles Saakašvili uudisteportaali Civil.ge vahendusel. Gruusia on juba kaevanud Venemaa rahvusvahelisse kohtusse, väites, et Venemaa rikkus Abhaasia ja Lõuna-Osseetia kohalike omavalitsuste tegevusega rassismivastast konventsiooni kolmel korral ajavahemikus 1990–2008.
Venemaa omakorda süüdistab grusiine genotsiidis, kuna Lõuna-Osseetias olevat grusiinid tapnud paar tuhat osseeti. Human Rights Watchi (HRW) Lõuna-Osseetia uurimisrühma juht Anna Neistat sõnas aga, et venelaste väited on liialdused.
«Meie uuringud ei kinnita siiani mingil viisil Venemaa statistikat. Vastupidi, need pigem tõestavad, et numbrid on liialdus,» ütles Neistat ajalehele The Guardian.
Briti ajaleht Times andis aga teada, et Moskvas koostavad rahvuslikud grupeeringud nimekirju grusiinidest, kes elavad riigis illegaalselt, et võimud saaksid need inimesed riigist välja saata. Lisaks kutsuti üles keelustama Gruusia importi.
Organisatsiooni Reporters Without Borders andmetel sai konfliktis kokku surma vähemalt neli ajakirjanikku. HRW kritiseeris veel mõlemat poolt tsiviilelanike ründamise eest, kuna neid sai viga nii Goris kui ka Tshinvalis.
Kasutati kobarpomme
Gori rünnakud tapsid 12 ja vigastasid kümneid tsiviilelanikke. Tshinvalis said mitmed elumajad pommitamises kahjustada.
HRW süüdistas reedel Venemaad lisaks ka kassett- ehk kobarpommide heitmises Gruusiale ning kutsus viivitamatult nende kasutamisest loobuma.
«HRW uurijad on avastanud tõendeid, et Vene lennuk viskas kobarpomme asustatud piirkondadele Gruusias, tappes vähemalt 11 tsiviilisikut ning haavates kümneid,» ütles organisatsioon.
Kobarpommid on valimatud tapjad, mille paljud riigid on keelanud. HRWi andmetel viskas Vene lennuk RBK-250 kassettpommi teisipäeval Khareli rajoonis asuva Ruisi linna pihta. Rünnakus hukkus kolm ja sai haavata viis inimest.