troonivad esikolmikus vanad tuttavad: Tallinna Prantsuse lütseum, Hugo Treffneri gümnaasium ja Tallinna Inglise kolledž. Mulluse tulemuse olulise parandamisega paistsid silma Rannu keskkool ja Haapsalu gümnaasium.
Riigieksamitel hiilgasid juba vanad tuttavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees võttis koolide edetabeli koostamise aluseks riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse andmed kevadiste riigieksamite tulemustega. Koolid asetuvad pingeritta kõigi eksamite keskmiste tulemuste järgi. Pingerida vaata siit.
Prantsuse lütseumi direktori Lauri Leesi jaoks ei ole kooli esikoht üllatus ning üleüldse ei pidanud ta seesuguse pingerea koostamist õigeks. «Eesti haridus on vaieldamatult üks paremaid ja riigieksamite tulemuste tabel ei ole sealjuures tõsiseltvõetav näitaja,» sõnas Leesi.
Lisaks parimale keskmisele tulemusele kõigi eksamite arvestuses olid Prantsuse lütseumi kevadised lõpetajad parimad kirjandi kirjutamises, geograafias ja bioloogias.
«Eksamitulemustest tähtsam on kasvatada lojaalseid kodanikke, ja sellega saavad kõik koolid hakkama,» oli Leesi veendunud.
Ta kinnitas, et lütseumis ei ole edetabel kunagi arutlusteema olnud ning kooli headust hindab tema selle järgi, kui kuuleb lõpetajatelt, et nad on soovitud erialal ülikooli sisse saanud.
Kaheksandale kohale jäänud Tallinna 21. kool oli viies aines esikümne seas. Kooli direktori Naima Tomingase sõnul on kool tulemusega igati rahul. «Esimene koht ei ole esmatähtis, tähtis on see, et lapsed on tublid ja tulemus on nende võimetele vastav,» tõdes Tomingas. Tabeli avaldamisse suhtub ta aga kaheti.
«Tahame või ei taha, see huvitab nii õpetajaid kui õpilasi, kuid paraku ei ole koolid võrdses seisus ja nii mõnigi tahapoole jääv kool saab põhjendamatult haiget,» leidis ta.
Linnade eliitkoolidel püsib juba aastaid tihedalt kannul Nõo reaalgümnaasium. Mullu oli kool 9., tänavu 7. kohal. Direktor Jaanus Järveoja tõdes, et huvi koolide taseme vastu on ja jääb, ning kuigi kõikjal maailmas on otsitud mudelit hariduse kvaliteedi mõõtmiseks, ei ole seda ühte head ja õiget seni leitud. «Kindlasti on meie kooli edukuse taga ka õpetajate nõudlikkus,» uskus Järveoja.
Mullusega võrreldes parandasid kõvasti oma kohta Rannu keskkool ja Haapsalu gümnaasium. Esimene tõusis 43. kohalt 18. kohale ja teine 29. kohalt 12. kohale. Haapsalu gümnaasiumi direktor Andres Ammas nimetas Postimehelt kuuldud uudist väga heaks uudiseks.
Ammase sõnul kool end eliitkoolidega võrdlema ei kipugi, pigem hoitakse silma peal teistel maakonnakeskuste koolidel. «Oleme rahul, et oleme selles konkurentsis eespool ja et oleme suutnud head tulemust aastaid hoida,» sõnas Ammas.
«Kümnendasse tullakse kindla sihiga õppida ja teadmisega, et see on ettevalmistus edasiseks eluks,» kiitis ta oma kooli õpilasi.
Sama karmi konkurentsi kui linnade eliitkoolides Haapsalu gümnaasiumis küll ei ole, kuid õpilasi valitakse sealgi. Katseteta saavad sisse need, kelle põhikooli lõpueksamite keskmine hinne on vähemalt 4,2, ülejäänud peavad tegema testid.
Venekeelsetest koolidest on kõrgeimal, 6. kohal Vladimir Kornijenko eragümnaasium Tallinnas. Paremuselt järgmised vene koolid on 11. kohal olev Narva humanitaargümnaasium ning 16. ja 17. kohal olevad Tallinna humanitaargümnaasium ja Tallinna kesklinna vene gümnaasium.
«Mina olen rahul sellega, et sel kevadel kõik õpilased lõpetasid ja kõik on leidnud oma koha,» kommenteeris tulemust Tallinna kesklinna vene gümnaasiumi direktor Vjatšeslav Gussarov.
Riigieksamite edetabelis välja võideldud tulemuse hindas ta traditsiooniliselt heaks. Edetabeli tagumises otsas olevate koolide kohta arvas Gussarov: «Igal koolil on õigus elada.»
Kui edetabeli esikolmikus olevate koolide riigieksamite keskmine ületab 80 punkti, siis 288 kooliga tabeli lõpus jääb keskmine punktisumma 30-40 vahele.