Juuli, bravissima!

Priit Pullerits
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Priimuse privileeg:
 Juuli Nõges kooli lõpuaktuse järel õppealajuhataja ja direktori vahel torti lahti lõikamas.
Priimuse privileeg: Juuli Nõges kooli lõpuaktuse järel õppealajuhataja ja direktori vahel torti lahti lõikamas. Foto: Erakogu

Sa võid tulla väiksest Eesti maakonna­koolist, aga ikkagi olla Euroopas omasuguste hulgas absoluutne tipp.



Põhja-Itaalia külakese elanikud tundusid ebasõbralikud. Isegi restoranitöötajad ei ilmutanud kaugelt saabunud kundede suhtes erilist tähelepanelikkust. Kui perekond Nõges pikaks veninud söögikorralt lõpuks tagasi oma auto juurde jõudis, said nad aru, mis uksepauk selle lähedalt nende kõrvu oli kostnud.

Keegi oli sinna just sisse murdnud. Kadunud, nagu selgus, oli mõnisada Eesti krooni. Õnneks oli fotoaparaat, mida pikanäpumees samuti kaasa püüdis haarata, kiirustamise tõttu õlarihma pidi salongi kinni jäänud.

«See on üks paha riik,» mäletab Juuli Nõges, mida ta tookord, ligi kümme aastat tagasi, mõtles. Et sinna ei lähe ta eales tagasi.

Aga läks. Ja see, mis pärast sai, on Eesti õpilase kohta võhivõõras riigis erakordne.

Õpetaja madratsil

Juuli Nõges (19) oli kuuenda klassi tüdruk, kui ta järveteadlasest isa sai tööd Itaalias Šveitsi piiri ääres Euroopa Komisjoni Ühendatud Uurimiskeskuse keskkonna ja säästva arengu instituudis.

Ise eelistanuks ta jääda pigem emaga Eestisse, ent vanemad utsitasid, et mingu aga isaga kaasa, saab poole aastaga uue keele suhu.

Aga isa sai esialgsele aastasele lepingule aastaks pikendust. Ja siis veel aastaks. Ja siis veel. Ja veel.

Nii hakkaski seni Tartumaal Rannu keskkoolis käinud Juuli Nõges õppima Varese linnas Euroopa koolis inglise keeles. Häälduse järgi sai tema uueks nimeks Džuuli Nodžes.

Kuna Euroopa institutsioonides töötavate inimeste lastele mõeldud Euroopa koolides – neid on kokku 15 ja mullu õppis neis 147 eesti last – peab saama õppida ka emakeelt, tuli koolil muretseda uuele õpilasele eesti keele õpetaja.

Aga kust itaallased selle ikka välja võluvad. Perekondlike jõupingutuste tulemusena leidsid Nõgesed Tartu Ülikooli tollase esmakursuslase Triinu Laari, kes soostus päevapealt kohvrid pakkima ning Itaaliasse lendama.

Seal jäigi ta Nõgeste juurde aastaks kostile. Elas õpilasega samas toas. Magas kummimadratsil.

Aasta möödudes naasis Laar Eestisse. Uut eesti keele õpetajat polnud aga kerge leida, sest koormus oli ju imetilluke. Lõpuks õnnestus kolmeks aastaks nõusse kaubelda endine Eesti sõudekoondislane Piret Jamnes, kelle abikaasa töötas samas keskuses merefüüsikuna.

Kahel viimasel õppeaastal tuli olude sunnil tutvustada itaallastele, mis on Skype. Brüsseli II Euroopa koolist soostus kaugõpet andma Auli Udde. Kuid oh häda! 1800 õpilasega koolis leidus vaid kuus arvutit ning internet töötas aeglaselt nagu möödunud sajandil. Skype’i tarkvara sai küll installeeritud, aga õppeseansid tikkusid pidevalt katkema.

Ega ses midagi üllatavat olnudki. Kui mõni õpetaja tahtis tunnis näidata filmi, oli sealses Euroopa koolis tavaline, et videomakk ei töötanud või teleri pult oli kadunud. See-eest olid õpetajad äärmiselt mõistvad ja abivalmid, koguni huumorisoonega, ning õpilased ei paukunud neile eales vastu, nagu seda Eestis ette tuleb.

Ületamatu tulemus

Aegamööda hakkas Juuli Nõgese esmamulje Itaaliast kui pahast maast mõranema. Mis seal salata: Varese kooli tase oli tegelikult kõrge. Ega muidu oleks kohalikudki oma lapsi sinna sokutanud, ehkki neile maksis see Eesti rahas 78 000 krooni aastas. Uurimiskeskuse töötajate lastele oli kool mõistagi tasuta.

Õppetöö kestab 8.40st 16.15ni. Kaks korda aastas, talvel enne jõule ja juuni lõpus, tuleb keskeltläbi kümne päevaga sooritada seitse kuni üheksa eksamit. Kelle tulemused jäävad alla 60 protsendi, jääb istuma.

Kooli lõpuaktusel juuli algul tõusis Juuli Nõges ühtäkki kõigi tähelepanu keskmesse. Direktor rääkis, et kõige parem õpilane on pärit ühest väikesest riigist, ja kiitis, et ta tõi kooli koguni moodsa küberõppe. Ta on pärit Estoniast, lausus direktor, ja ta nimi on Džuuli Nodžes. (Direktor unustas lisada, et ta oli ka kooli sihvakaim tüdruk – 1.78 meetrit pikk.)

Siinsel haridusministeeriumil puuduvad andmed, et mõni teine eesti õpilane oleks lõpetanud Euroopa kooli oma lennu parimana.

Juuli Nõgese lõpueksamite keskmine hinne oli 92 punkti sajast. See on summa, millega saab Tartu Ülikoolis üle lävendi sisse kuhu iganes.

Juuli Nõges valis keemia. On vaid väike häda: inglise ja itaalia keelega harjununa ei oska ta veel kõiki keemiaalaseid küsimusi eesti keeles esitada. Ligi kuu jääb tal teiste seltsis uute Eesti oludega veel kohaneda. Kui ta just liiga sageli üksipäini ratta seljas Viljandisse vanaema juurde ligi 80-kilomeetriseid rattaretki ette ei võta.

Kas teate?

Kus asuvad Euroopa koolid?

Belgia – 5

Saksamaa – 3

Luksemburg – 2

Itaalia – 1

Inglismaa – 1

Holland – 1

Hispaania – 1

Prantsusmaa – 1

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles