Enne õige kurikamõrvari tabamist jõudsid uurijad kümmekonnal korral loota, et neil on tuhandete võimalike kandidaatide seast õnnestunud välja sõeluda õige kahtlusalune.
Kurikamõrvarit ajendas viha kogu naissoo vastu
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
31. august 2010, 00:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõik klappis, üldised andmed sobisid ja profiil oli õige,» kommenteeris sündmusi tagantjärele Põhja prefekt Elmar Vaher. «Kümmekond sellist inimest oli küll, keda uurimisgrupp jõudis oma töös väga tõsiselt võtta.»
Tema sõnul oli neid hetki palju, mil kriminaalbüroo juht Priit Pärkna talle helistas ja teatas, et nad on jõudmas lahendusele lähemale ja sihikule on kerkinud väga konkreetne isik.
Mitu sammu tagasi
«See tähendas uusi põhjalikke uurimistoiminguid ja suurt tööd. Kuid ikka ja jälle selgus, et võimalik kandidaat ei ole see õige,» rääkis Vaher. Tema väitel muutis uurijatele lähtepositsiooni eriti keerukaks tõik, et kurikamõrvaril puudus oma kahe ohvriga varasem side.
«Selle uurimise jooksul oli sageli nii, et tuli jälle võtta aeg maha ja astuda mitu sammu tagasi. Ja kui siis asjad ei õnnestu, siis tulebki inimestel end mõneks päevaks täiesti välja lülitada, et saaks seejärel kõiki detaile täiesti uuest vaatenurgast vaadata,» rääkis Vaher.
Prefekti sõnul on inimeste ja meedias end asjatundjateks nimetavate isikute poolt vale järeldada, et väidetava kurikamehe jälile viis uurijad juhus.
«Kuidas täpselt me temani jõudsime, ei saa ma rääkida,» sõnas Vaher samas. «Nii nagu me ei saa kunagi detailselt teada, kuidas jõuti jälile Herman Simmile või siis näiteks Veronika Dari (kooli teel olnud neiu – toim) tapjani,» rääkis Vaher.
«Ei olnud nii, et uurijad oodanuks oma kabinettides vaikselt, et Vjatšeslav tuleks ja tunnistaks, et mina tegin,» jätkas Vaher. «Või et oleks lihtsalt DNA proove oodatud ja loodetud, et ehk proov klapib.»
Vaheri sõnul on ka rumal uskuda, et kurjategija süü tõendamiseks piisab Snelli tiigi äärest leitud arvatava kahtlusaluse DNAst. «See on kaudne tõend ja sa pead selle ära siduma. Tõestama, kuidas see sinna tiigi äärde sattus,» kirjeldas ta.
Kurikamõrvari rünnakule järgnenud kümne kuu jooksul juhtus tema sõnul sedagi, et uurimise käigus tulid päevavalgele hoopis teised, väiksemad kuriteod. Ent praegune kahtlustatav, Postimehe andmeil Tallinna äärelinnas elav mees, ei kerkinud Vaheri väitel kordagi üldise massi seast esile.
Vahistatu oli kaine
Samal ajal võtsid meedias uurimise teemal sõna endised kogenud politseinikud, kes väitsid, et juhul kui neil õnnestuks kokku panna oma unistuste meeskond, siis oleks kurikamõrv ammu lahendatud.
«Minu vastus sellistele väidetele on, et selle kuriteo uurimisega tegeleski meie dream team. Ma olen ise seda tööd teinud ja tean, kui ütlen, et need inimesed oskavad seda tööd,» kinnitas prefekt.
Kui politsei kurikamehe pärast põhjalikku planeerimist eelmisel nädalal kinni pidas ja täiesti kaine mees endavastaseid tõendeid nähes uurijatele kinnitas, et tema ongi kuriteo toimepanija, oli kergendus suur.
Mis mehe nii äärmusliku teoni viis, üritavad uurimisorganid avalikkuse eest kohtuistungini saladuses hoida. Postimehe andmeil rääkis 28-aastane mees uurijaile, et mõrvahommikul ajendas teda Tallinna kesklinnas vägivallatsema isiklikel põhjustel tekkinud viha kogu naissoo vastu.
Sisuliselt tähendab see, et varem kriminaalkorras karistamata Vjatšeslavi ohvriks võinuks sattuda iga tema teele ette sattunud naine. Nagu mees väidetavalt uurijaile vihjas, ei oleks ta tol hetkel tagasi kohkunud ka vägistamisest.
Kurikaga relvastatud mees ründas 23. novembri varahommikul Tallinna kesklinnas Snelli tiigi äärsel jalgrajal tööle tõtanud meteoroloogi Krista Odakivi (34), kes suri saadud peavigastustesse hiljem haiglas.
Mõnisada meetrit eemal jäi maniaki teele 33-aastane naine, keda kurikamees ründas Toompea nõlval Patkuli trepil. Seekord pääses ohver raskete vigastustega.