Emakeeleõpetajate selts: tänapäeva kirjandus kõnetab noori rohkem

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noored loevad raamatut
Noored loevad raamatut Foto: SCANPIX

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Kaja Sarapuu sõnul oli kirjanduse vana ainekava täitsa hea, kuigi hakkas siiski tasapisi ajale jalgu jääma.

Uues ainekavas paistab silma, et kui varem anti õpetajatele lihtsalt soovituslikud autorid, siis nüüd on nimekirjas konkreetsed raamatud, mille seast peaks õpetaja koos õpilastega valiku tegema.

Samuti on gümnaasiumi osas uuenenud kirjanduse õpetamise viis: kronoloogiliselt õpetuselt on liigutud žanrilise õpetamise suunas.

Sarapuugi kinnitusel meeldib talle uuest ainekavast enim, et gümnaasiumis on rohkem rõhku pandud kaasaegsele kirjandusele ja õpetada saab žanriliselt ehk enam ei pea alustama kõige vanematest teostest ning liikuma uuema poole.

Nii järgnes vanasti Mihhail Bulgakovi romaanile «Meister ja Margarita» näiteks Fjodor Dostojevski raamat «Kuritöö ja karistus», kuid nüüd võib Bulgakovile järgneda hoopis mõni Harry Potterist jutustav teos, et žanri tänapäevaga siduda.

«Õpilastele võis varem jääda mulje, et kirjanduse lugemine on eliidi lõbu, kuid tänapäeva kirjandus kõnetab noori rohkem,» selgitas Sarapuu. «Kirjandus muutus õpilastele kuidagi kaugeks ja muudatustega püütakse tõlgendamist, mis on lugemise juures oluline, lihtsamaks teha.»

Samuti võis seni juhtuda, et vanemad raamatud jõuti läbi töötada, kuid uue kirjanduseni ei jõutudki ning seegi võis õppurite lugemisisu kahandada.

Samas tõi Sarapuu esile, et mõnikord on avaldatud kahtlust, et kas uuem kirjandus on ikka see väärt kirjandus.

«Kui lapsed loevad ja saavad loetut arutada, siis see pole probleem,» nentis ta. «Oleks tore, kui lapsevanemad loeksid samu raamatuid ja saaks lastega lugemise ajal raamatus esitatud väärtusi arutada.»

Samuti tõi ta positiivse muutusena esile, et põhikoolis on kirjandus nüüd eraldi õppeaine – seda muudatust on kirjandusõpetajad ammu taotlenud.

«Kirjanduse kaudu on hea teha väärtuskasvatust ja esile tõsta muidki positiivseid nähtusi,» sõnas Sarapuu. «Muudatus näitab, et kirjandust kui kunstiliiki väärtustatakse.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles