CV-Online’i turundusjuhi Heikko Grossi sõnul võib statistika pinnalt väita, et vene keele oskuseta saab ikka tööle – enamike töökohtade puhul ei ole see eelduseks pandud, kuid kindlasti annab see teatud valdkondades konkurentsieelise. Eriti on see Grossi sõnul eeliseks müügis ja teenindavas sektoris.
Gross tõstis ka esile, et CV-Online’i 42 739 CVs ehk 23 protsendi CV-de puhul on koostaja märkinud, et saab vene keelest aru ja valdab seda kõnes kas hästi või väga hästi ning kirjalikult vähemasti keskpäraselt.
Kuigi statistika näitab, et vene keele oskust otseselt ei nõuta, peaks tööotsija portaali CV-Online juhi Agu Vahuri hinnangul arvesse võtma, et tegelikult ei ole väga palju töid, kus vene keele oskust üldse vaja ei läheks, sest Eestis tegutsevad ettevõtted, kus sisuliseks töökeeleks on vene keel või on ettevõte tegev Venemaa turul või on omanikettevõte kuskil mujal.
«Kui tegevusi koondatakse ja omanikettevõte asub näiteks Lätis või Leedus, mida on üha enam tekkinud, siis sealt tulevad juhid, kes ei tunne ennast inglise keeles koduselt ja tahavad vene keele tundmist, et saaks oma asjad ühes keeles aetud,» tõi Vahur näiteks.
Vahuri hinnangul on ka tööandjale mugavam, kui töötaja oskab erinevaid võõrkeeli, sest pole väga mugav, kui näiteks poe klienditeenindaja ei suuda eriolukordades iseseisvalt toime tulla.
«Näiteks kui kassa juurde tuleb vanem inimene, kellel on kehv silmanägemine ja kellele peab selgitama, mida pangakaardiga teha,» selgitas Vahur. «Tööandja tahab, et tööd südamega ja terviklikult tehtaks ega võta poolikut lahendust, sest see võib muret juurde tekitada.»
Tema sõnul näitavad kriisiperioodidki, et tööle jäävad universaalsemad inimesed. Samas rõhutas Vahur, et astmeliselt pole vene keele oskamise nõudlus tõusnud, lihtsalt nüüd on tööturul eelis neil, kes seda keelt oskavad.
/nginx/o/2008/10/03/79615t1ha980.jpg)