Majad kui muinasjutulossid

Sangaste. «Ajastu kirevaid nõudlusi peegeldava Sangaste mõisahoone arhitektuuris võib tajuda teadlase mõttejõudu, haritlase stiilitunnet ja esteedi vaoshoitust,» tunnustab Maiste lossi omanikku Friedrich Georg Magnus von Bergi (1845–1938). Baltimaade markantseim ja harituim mõisnik Berg, keda rahvas kutsus hellitavalt rukkikrahviks, oli õppinud Sorbonne’i ülikoolis, College de France’s ning täiendanud end põllumajanduslikes õppeasutustes. Sangaste loss koos kõrvalhoonetega valmis Berliini päritolu arhitekti Otto Pius Hippiuse projektide järgi 1880ndatel. Esinduslik mõisaansambel ja historitsistlik loss on üks Eesti pilkupüüdvamaid ja omanäolisemaid. Tänapäeval on mõisaansambel riigi omaduses. Foto: Sille Annuk

Eesti on mõisate maa: meil on kultuurimälestistena kaitse alla võetud üle 200 mõisaansambli.

«Sajandeid on mõisa- ja taluarhitektuur eksisteerinud teineteise naabruses ning kujundanud paikkonna kui terviku ehituskunstilist ilmet, mõjutades ühtaegu meie arusaamu arhitektuurist, selle osast ühe või teise ajastu kultuuripildis,» kõneleb kunstiteadlane Juhan Maiste, menuka monograafia «Eestimaa mõisad» autor ja toonitab, et mõisaarhitektuur on rikkus, mis väga pikka aega on kujundanud meie esivanemate ilumeelt.

Tema hinnangul on meie mõisaarhitektuuri üldpilt huvitav ja vaheldusrikas: siit võime leida nii hansa gootikast, Inglise tuudorstiilist kui ka Itaalia renes­sanss­pa­lazzo’dest inspireeritud härrastemaju. Arter esitleb nende seast viit omanäolist lossi.