Kriitikud teritavad kirveid keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kavandatava keskkonnakaitse superameti vastu võitlemiseks.
Rohelised on superameti vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba uuest aastast tahab keskkonnaministeerium ellu viia reformi, millega ühendatakse omavahel ühtseks ametiks riiklik looduskaitsekeskus, maakondlikud keskkonnateenistused, keskkonnainspektsioon ja Tallinnas paiknev kiirguskeskus. Looduskaitsjatele see ei meeldi, sest nad kardavad looduskaitse hägustumist suures ühendorganisatsioonis.
Reformi käigus tahab ministeerium anda osa praktilisi looduskaitse ülesandeid riigimetsa majandamise keskusele (RMK), mis saaks ülesandeks näiteks kaitse all olevate objektide tähistamise, matkaradade korrashoiu ja muu sellise.
Riigikogu roheliste fraktsiooni liige Valdur Lahtvee on RMK-le nende ülesannete üleandmise suhtes kahtlev, sest RMK peaeesmärgiks pole looduse kaitse, vaid riigile raha teenimine. «RMK võib otsustada, et meie prioriteet on teine, meie ei taha linnukest ja lillekest kaitsta, vaid tahame turisti meelitada,» lausus ta.
Juba nelja kuu pärast
Riikliku looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni direktor Kaja Lotman peab samuti RMK-le looduskaitse ülesannete andmist küsitavaks, sest juba praegu ei saa RMK tema sõnul korralikult hakkama kõigi tema hooldada olevate matkaradade korrashoidmisega. Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus on siiski veendunud, et kui RMK-le selline kohustus pannakse, siis saab ta sellega hakkama ja täidab oma kohustusi korralikult.
Reformi kriitikud heidavad sellele ette ka kiirustamist, asjaosaliste mittekaasamist ja info puudumist. Näiteks ütles Lotman, et tema kui asutuse juht teab üsna vähe ühinemisest, mis peaks ometigi toimuma juba vähem kui nelja kuu pärast.
See omakorda takistab Lotmanil oma asutuse töö korraldamist, sest looduskaitsekeskust rahastatakse üsna palju projektidest, mille tegemine võtab aega umbes pool aastat. Kuna tulevik on ebaselge, on osa projekte jäänud kirjutamata.
Looduskaitsekeskus tegeleb looduskaitse korraldamisega, keskkonnateenistused aga annavad peamiselt välja erinevaid keskkonnalubasid. Nende ühinemist selgitab ministeerium vajadusega vähendada dubleerimist ja hoida kokku raha.
Liitumine võrdsetel alustel
Looduskaitse haldusreformi eelmises etapis kaasa löönud eksperdi Eerik Leibaku hinnangul võib reform kahjustada elurikkuse säilimist Eestis. Riiklik looduskaitsekeskus keskendub tema sõnul vaid looduskaitsele, kui aga tekib suur ühendasutus, siis selle juhid peavad lisaks looduskaitsekaalutlustele arvesse võtma ka muid kaalutlusi.
Juba praegu on Leibaku sõnul keskkonnateenistustes juhtunud, et spetsialistid valmistavad ette kaalutlusotsuse ja teenistuse juhataja ei kirjuta sellele alla, sest tema ametijuhend näeb ette veel teiste aspektide arvestamist peale looduskaitse.
Annuse sõnul liidetakse organisatsioonid võrdsetena ning uut asutust, mille nimeks pakutakse esialgu keskkonna- ja looduskaitseametit, hakkavad juhtima parimad inimesed mõlemast organisatsioonist.
Eesti Looduskaitsesüsteem
• Keskkonnaministeerium soovib omavahel ühendada riikliku looduskaitsekeskuse, maakondlikud keskkonnateenistused, keskkonnainspektsiooni ja Tallinnas paikneva kiirguskeskuse.
• Riikliku looduskaitsekeskuse ülesanne on looduskaitse praktiline korraldamine ja looduskaitset puudutavate otsuste osas arvamuse andmine.
• Keskkonnaministeeriumi kantsleri otsealluvuses on maakondlikud keskkonnateenistused, mis viivad ellu riigi keskkonnapoliitikat, neil on otsustav sõna paljude keskkonnalubade väljaandmisel.
• Riigimetsa majandamise keskus (RMK) tegeleb riigimetsade majandamisega. Reformiga tahetakse RMK-le anda ka looduskaitse praktilisi töid.
• Keskkonnainspektsioon on keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise järelevalvet ning kel on õigus rikkujaid karistada.
Allikas: PM