Liviko ja Norma on sunnitud jätma oma töötajad osaliselt tööta ja palgata. Need ei pruugi jääda ainsateks Eesti tööstusettevõteteks, kes rasketest aegadest sel viisil üle püüavad saada.
Firmades võtab maad sundpuhkus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile teatas autode turvatarvikute tootja Norma börsi vahendusel, et tööinspektsioonilt palutakse nõusolekut vähendada ajutiselt enam kui 200 inimese töökoormust ja palka. Põhja tööinspektsiooni inspektori Sigrid Sarve sõnul soovib Norma jätta nad tööle 0,6-kordse koormusega.
Taotlus puudutab 237 inimest, kes töötaksid väiksema koormusega 20. oktoobrist kuni 19. jaanuarini. Sarve kinnitusel on töökoormuse vähendamine alternatiiviks koondamisele, mis vastasel juhul tuleks ette võtta. Kas inspektsioon taotlusele ka oma kooskõlastuse annab, ei ole veel teada, sest esmalt tahetakse ettevõttelt saada rohkem andmeid.
Norma juhatuse esimehe Peep Siimoni sõnul sai taotlus inspektsiooni antud ennetava meetmena, sest veel ei ole päris selge, kas vajadus tööaega lühendada üldse tekib.
Raskuste allikana viitab ta Põhjamaade autotööstustele, kellelt olevat vähem tellimusi, mistõttu vajatakse ka vähem Normas toodetud turvavöid ja nende detaile.
Võimalik töö- ja palgakärbe ootab just viimaste valmistamisega seotud töölisi.
«Samas on jutud nõudluse vähenemisest juba pikemat aega käinud ning eks paistab, kas asjad ikka nii hulluks lähevad,» lausus Siimon. Samas ei tahtnud Siimon teemat väga pikalt kommenteerida, sest töötajad on juba niigi ärevil ja tuleviku suhtes kartlikud.
Eelmisel nädalal teatas sadakonna inimese töö- ja palgakärbetest Eesti suurim alkoholitootja Liviko, kelle toodete järele on nõudlus pärast viimast aktsiisitõusu üksjagu väiksemaks jäänud.
Liviko juhi Janek Kalvi sõnul otsustati tööaja vähendamise kasuks seepärast, et raskused tõotavad jääda lühiajaliseks. «Ega lihtne ole inimeste ees seista ja öelda, et käite küll vähem tööl, aga saate ka väiksemat palka,» rääkis ta. «Aga kokku tuleb hoida.» Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul ei pruugi Liviko ja Norma jääda sugugi viimasteks, kes tööd kokku peavad tõmbama. «Mõlema firma olukorral on oma põhjused, aga samas näitab see laiemalt ikkagi majanduse ebakindlust ja närvilisust,» rääkis Kriis.
Kriisi hinnangul on nõudlus Eesti siinsete kaupade järele nii kodumaal kui ka väljaspool vähenenud, sest rasked ajad on kogu maailma majanduses.
Tööaja lühendamise teed minnakse Kriisi sõnul aga seepärast, et esiteks on see koondamisest odavam ning teiseks loodetakse, et raskused jäävad ajutiseks. «Sant oleks olukord muidugi siis, kui pärast ikka koondamine ette tuleb võtta.»
Vähetähtis ei ole ettevõtetele ka tõik, et koondamisega kaotatakse väljaõppinud spetsialistid, keda hiljem oleks väga raske leida.
«Töötajatel on alati võimalus ka ära minna, aga ka nemad pole sellest huvitatud,» rääkis Kriis. «Tööjõuturg on selles mõttes stabiliseerunud, et tööjõupõud ei ole enam nii suur.»
Eestis ei ole viimastel aastatel töötajate osalise tööaja kehtestamist massiliselt ette tulnud, need ajad jäävad pigem eelmisesse kümnendisse. Siimoni sõnul oli neil viimati samasugune olukord 2005. aastal, kui osa inimesi pandi tööle väiksema koormusega, osa aga koondati. Kalvi sõnul pidid Liviko töötajad viimati sundpuhkusele jääma aastal 2000.